Skip to content

Kuu: juuli 2009

Ühe tüdruku unistus on täitumas

Üks aasta ja üks päev on aega meie pulmadeni. Meie pulmapäevaks saab kõigi ootuste kohaselt 30. juuli, mis on ühtlasi ka meie kohtumise päev. Paar päeva tagasi otsustasime ära meie pulmade toimumise koha, ning see tegi asja kohe kuidagi reaalseks. Mõte, pulmad just järgmisel aastal pidada, tekkis meil juba kusagi juuni algul. Aga peale seda veeretasime mõtet nagu kuuma kartulit. Tegime küll valmis pulmakülaliste nimekirja (kokku 50 – 60 inimest) ja umbkaudse eelarve (100 000 kr). Kuid enne kui meil kindlat peokohta teada ei olnud, tundus kõik ikkagi lahtine.

Vaatasime ikka ja jälle oma pulmakülaliste nimekirja üle – pooled inimesed on pärit Tallinnast ja pooled Lõuna-Eestist. Ehk siis – me vaagisime peopaigana nii Põhja- kui Lõuna-Eestit. Meie soov on pakkuda toredat pidu nii endale kui ka kõigile meie külalistele. Seega oli kohavaliku juures üks tähtis punkt – pakkuda kõigile soovijatele öömaja. Et keegi ei peaks alkoholist loobuma, kuna peale pidu on vaja veel autorooli istuda. Teame muidugi ka inimesi (meie endi vanemad), kes tingimata juba samal päeval koju tagasi kipuvad. Aga nemad on pigem erandid, mis reeglit kinnitavad.

Valikuvariandid kõikjal olid enamasti mõisad või külalistemajad. Kuid nende juures häiris meid etteaimatavus. Ja mind isiklikult veel see, et Eesti mõisad on tihti rajatud välismaalaste poolt, ning meie, eestlastega, pole neil mingit seost. Kuidagi imelik on minna pidutsema saali, kus vanasti elas Saksa mõisavalitseja. Mina usun hoonete aurasse.

Kaalusime ka turismitalu varianti, aga see tundus meile jälle liiga maalähedane. Tahaks ikka glamuuri. Ja lisaks sellele ei leidnud me ühtegi meile meeldivat turismitalu, mis mahutaks üle 30-ne inimese ööbima. Setu Turismitaluga seoses oli üks idee – seal on ilus platoo – kus saaks lahedaid pilte teha ja kaunist vaadet nautida. Aga ka seal oli ööbimisruumi küsimus. Ja ilmselt ei ole ka saal piisavalt suur. Ning see omakorda tähendaks vajadust suure pulmatelgi järele. Kuid kui ilm on vihmane, siis pole vabas õhus ka suvel eriti soe.

Koht, mille kasuks lõpuks otsustasime on Tartu Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskus. Täpsemalt selle rõduga kinosaal. Suurimad plussid selle valiku juures on meie jaoks selle maja auväärne ajalugu ja lava (ning koos sellega ka korraliku valgus- ja helitehnika) olemasolu. Nimelt plaanime me oma pulmatseremooniasse mitmeid teatraalseid elemente, kus valgus ja heli on väga olulised. Tarieli helistas juba järgmisel päeval inimesele, kes Athena ruumide rendiga tegeleb ja uuris järgi, kas seal pulmi korraldada saab. Vastus oli jaatav. Ja veel üks hea uudis – saali on võimalik ka laudu ja toole paigaldada. Saame söömise sealsamas korraldada. Lähimal ajal saame selle inimesega kokku, et kõike täpsustada. Aga Athena juures on siiski üks miinus – me peame leidma läheduses asuvad hotellid, et inimesed ära majutada. Kuid loodetavasti ei kujune sellest probleemi, sest meil on veel nii kaua aega, et saame kindlasti vajaliku arvu tube broneerida, ning võibolla ka soodustusi kaubelda. Leidsime, et Aleksandri ja Raadimõisa hotellide hinnad on täitsa mõistlikud (kahene tuba – 690 kr).

Nüüd olen juba mitu päeva suures pulma-õhinas olnud ja netis teemakohaseid lehekülgi uurinud ja lõpuks lõpuks ometi (enne ei olnud ju kindel ja ei tahtnud ennast õrritada) tohutus koguses pulmakleite vaadanud. Ning nende seast vaikselt ja õrna värinaga südames sedaoma kleiti otsima asunud.

Tarieli manitses mind, et ma ära ei küpseks – suurt vaimustust enne pulmapäeva juba läbi ei elaks. Aga ma usun, et see ei ole võimalik, sest pulmadest olen ma unistnud terve oma elu, alates teismeeast. Pealegi oleme Tarieliga pulmade teemal fantaseerinud juba peaagu oma suhte algusest peale. Ja kui 4 aastaga pole vaimustus vähenenud, siis ei vähene see ka viienda aastaga.

Muidugi võib vahepeal igasuguseid asju juhtuda. Maailmalõpp, pulmade keelustamine või mõni muu segav faktor, aga praeguse seisuga võib öelda, et mu kallis ja mina seisame oma pulmade lävel. Ja mu unistuste vahukooretort saab oma maasikad. Neid ridu on nii hea kirjutada. Sest tegelikult varjab unistus pulmadest endas hoopis unistust armastusest. Ja Nüüd on see kõik ometi täitunud, peale sadade sireliõnnede söömist ja langevate tähtede ajal soovimist, mu süda on armastust täis.

Comments closed