Skip to content

Month: detsember 2020

Mika lohutab

Tarielil on kombeks kiiresti süüa … ka kuumi toite. Nii juhtubki, et ta kõrvetab oma kurgulae ahjust tulnud tuunikalapirukat süües ära.

Mika (pehme häälega ja aeglaselt, jäljendades meid teda lohutamas): Pole hullu! Ära muretse! Istu maha ja lonksa vett peale, siis jahtub kurk ära. Kõik saab korda!”

Leave a Comment

Tähekese kaanepildid

Mul on alati hea meel “Tähekesele” joonistada 🙂 See ajakiri on mulle ju lapsepõlvest peale nii eriline ja armas olnud. Ütlemata uhke tunne oli astuda 2013. aastal ka ise “Tähekese” kunstnike ridadesse!

2020. oli armastatud lasteajakirjale tähtis aasta, sest täitus 60. aastat esimese numbri ilmumisest. Kõigil selle aasta väljaannete kaant ehtis see uhke number. Jaanuaris toimus ka sünnipäevapidu, kus palju autoreid ja illustraatoreid koos. Nii hea, et saime veel enne kriisi saabumist kõik koos ühe ilusa peo pidada.

Ilona Martson, “Tähekese” peatoimetaja, valis selleks aastaks minu piltidest välja lumekaku detsembrikuu jaoks, kus kõigi südant täidab lumeootus. Aitäh Ilona!

Nii lahe, et aastate jooksul on minu pilt juba viiel “Tähekese” kaanel 🙂

Leave a Comment

Parimad jõulud!

Kummaline küll, aga sellel 2020ndal – kogu maailmale nii keerulisel aastal – on meil olnud parim suvi, nii ilma kui puhkuse osas, ja nüüd parimad jõulud! Mika ütles juba 23. detsembri õhtul kui tõime kuuse tuppa, hõisates: “Need on parimad jõulud!!!” Ja tal on tuline õigus! Sellel hetkel tundsime Tarieliga, kuidas meis võttis maad eriline rahu ja kohe-kohe saabuva puhkuse ühtaegu ärev ja malbe surin. Ehtisime selle imeilusa kahara tiheda ja üldse vist elu täiuslikuma kuuse ära. Ja see sai veel täiuslikum! Riputasime ehteid nii suures üksmeeles, et selles oli midagi meditatiivset. Justkui oleks iga ehe leidnud kuusel just talle mõeldud koha – täielik zen. Mika kepsles rõõmsalt ümber meie kui me paelata ehetele kinnitusi seadsime ja hõiskas aegajalt: “See on parim!” või “Elu parimad jõulud!” Ja ma tundsin, kuidas mu süda õnnest paisub.

Selle aasta jõulude eel oli kõik teisiti kui tavaliselt. Varasematel aastatel oleme enne jõule ikka nii hõivatud poodide varustamise, tellimuste täitmise ja laatadega, et kui jõulud jõuavad, siis oleme omadega täitsa läbi. Ei jõua me jõulude ajal eriti miskit teha peale puhkamise. Aga sel aastal ei olnud poode, mida varustada ja laatu, kus olla. Õigemini meie otsustasime mitte laatadele minna, et vältida kontakte ja nakkusohtu. Seega jäid vaid veebipoe tellimused ja meie just enne jõule valmis saanud raamat. Selle signeerimine, pakkimine ja hooandjatele saatmine oligi meie põhitegevus. Ja kui see tehtud, olimegi vabad ning saime alustada oma jõulutoimetusi. Meil polnud ka survet kuskile minna. Õigemini – oli keeld kuskile minna 😀 Ning see sobis meile ideaalselt. Tekkis nii mõnus oma kodusesse kookonisse pugemise tunne. Meie oma jõuluvaakum!

Lisaks ilusale jõulupuule oli meil ka kaunis jõulutähest ja ratsuritähest koosnev potilillede seade, mille ema mulle sünnipäevaks saatis, kuid mis õitseb ja kaunistab meie aknalauda siiamaani 🙂

Sel aastal jõudsime jõulupakid oma lähedastele juba enne jõule kohale saata, tavaliselt saame sellega toime alles millalgi jaanuaris. Ma saatsin sel korral isegi jõulukaarte lähematele ja kaugemate sugulastele.

Jõululaupäeval küpsetasin ahjus valmis kaks puuviljaleiba ja kana. Ning Tarieli ema, Helgi, tuli meile külla. Tema on kogu selle aja jooksul hoidnud ka Mikat. Nii et temaga oleme me üks perekond. Ja nii ka jõuluõhtul. Enne pidusööki tuli aga kõige oodatum külaline – jõuluvana. Tarieli teda kahjuks ei näinudki, sest pidi minema töö asjus lattu. Mika esines jõuluvanale eeskujulikult 🙂 Ei häbenenud, vaid laulis, luges luuletusi ja tantsis julgelt! Ning jõuluvana oli lahke – ta tõi Mikale lausa seitse pakki. Lisaks olid veel pakid maavanaemalt ja Varpolt. Ka minul ja Helgil aitas Mika hea meelega jõuluvanalt kinke lauluga välja lunastada.

Lõpuks tuli ka Tarieli tagasi koju ja siis istusimegi lauda ja nautisime imemaitsvaid roogi. Minu leib sai palju kiitust 😀

Järgmistel päevadel magasime kaua, käisime väiksel rabamatkal ja vaatasime Mikaga koos palju lastefilme ja multikaid, mida pühade puhul näidati. Mind liigutasid kõige enam “Frozen 2” ja vanad multikad pingviinipoeg Lolost 🙂

Meil olid tõesti parimad jõulud!

Leave a Comment

Part ja tited

Mika joonistab meie majanaabrile jõulukaarti.

Mina: Mika, mis see on, mida joonistad?
Mika: See on part, kes on pahane oma titede peale, sest nad tegid talle ärritust!

Leave a Comment

Mika võime

Mika räägib mulle peale Elsa multika vaatamist hella häälega: “Emme, kui minu sünd Sulle peale tuli, siis ma muutsin sinu juuksed mustaks! Mul oli see võime …”

Tõesti – nii see oli, peale Mika sündi muutus mu juuksevärv kastanpruunist, selline toon nagu Mikal sellel fotol, süsimustaks. Juuksed olid kogu selle aja (1a7k) kui Mikat imetasin, väga tihedad, üleni musta värvi (kadusid ka esimesed hallid juuksekarvad) ja tundus nagu ei kukuks ühtki karva peast, vaid kasvaks neid aina juurde. Nüüd on juuste tekstuur sama, mis enne Mikat, aga nende süsimust värv on säilinud. Kuid nüüd koob aeg sellesse hooga ka hõbedat juurde.

Leave a Comment

Elu

Mika tuleb hommikuhämaruses meie voodisse. See on aeg, kus tema rohkem räägib ja meie pooleldi suigume ja kuulame rohkem. Korraga ütleb Mika muu jutuvada sees peale mõttepausi:

“Mulle meeldib elu!”

Leave a Comment

Mika esimene luuletus

Täna mamma Helgi juures olles, luuletas Mika esimest korda. Luuletus sündis siis, kui Mika seletas mammale, mis asi on meteoriit:

“Algas suure pauguga,
algas suure auguga!”

Koostöös minuga, kes ma olin tütrekese loomest ülivaimustunud, täienes see veel:

“Algas suure pauguga,
lõppes suure auguga!”

Leave a Comment

Jõuluvana silmad

Mika lasteaias käis täna jõuluvana.

Mika: Jõuluvana oli muidu lahe, ainult tal olid nagu imelikud silmad?
Meie Tarieliga: Millised silmad tal siis olid?
Mika: Sellised inimese silmad.
Tarieli: Aga millised silmad tal siis oleksid pidanud olema?
Mika: Noh, sellised toredad!

Tean, et jõuluvana silmad on imelikud ja toredad üheaegselt, sest aastal 2016 kohtusin ka mina temaga. Tema ilmumine mõjus minu silmadele nii, et neist hakkasid rõõmupisarad voolama. Mika oli tillukese Sarvemakaronina juba mu kõhus olemas 🙂 Ahhh, ilus mälestus!

Leave a Comment

Kõige pikem uni

Täna magasin vist selle aasta rekordune – 23:36 – 09:06 Aitäh Tarieli ja Mika! 🙂 Niiii mõnus oli!

Leave a Comment

Võid soovida kõike …

Mika täna enne lasteaeda minekut: “Emme! Homme kui su sünnipäev on, siis sa võid soovida kõike … ainult mitte ükssarvikut või poni, muidu läheb asi hulluks!” 😀 #hommeonmusünnipäev

Leave a Comment