Skip to content

Month: veebruar 2019

Pöialpoiss

Kolmas vanasõna pilt sel aastal ja esimene pilt, mille joonistasin oma uue digilaua Cintic Pro`ga (nõuab veel harjumist, aga tunne on juba mõnus ja iga hetkega omasem), kujutab väikest lindu, pöialpoissi.

Otsisin sobivat vanasõna ja kuidagi jõudsin kurbuse teemani. Sõnale “pisar” leidsin palju vasteid ja nii ilusaid nukrusega seotud vanasõnu. Valisin Portugali vanasõna – A small tear relieves a great sorrow, eesti keeles – Väike pisar leevendab suurt kurbust. 

Näitan ka, kuidas valmis selle pildi taust. Pole seda ammu teinud ja selle pildi puhul on hea näidata.

Vajasin pilvetagust päiksekuma ja seetõttu “sulatasin” enda pildistatud fotosid üksteise sisse. Eks pintsliga joonistades oleks ka saanud, aga tahtsin hästi sumedat tausta. Ja ütlen ausalt – nii on ka kiirem 😉

Kõigepealt võtsin kaks fotot ja ühe värviüleminekutega kihi …

Eriti lahe kokkusattumus on see, et see päikseloojang on pildisatud Portugalis, Porto linnas. Ja vanasõna ju ka just sellest riigist pärit 😀 Armastan selliseid kokkulangevusi. Midagi on maailmas jälle justkui paika läinud. Ideaalselt.

… ja “segasin” need omavahel kokku, seejuures muidugi lõigates ära tumeda majade silueti esiplaanilt ja jättes alles vaid päiksepaiste 🙂 

Siia lisasin linnukese jaoks õrnalt läbipaistva oksa.

Ja jäigi üle veel linnuke oksale joonistada ja veidi värve soojemaks kruttida. Piece of cake ja pilt oligi valmis. Tööaeg: 10 tundi.

Leave a Comment

Siililapsed

Nüüd on Vanasõna sarjas juba nii palju pilte, et saan olemasolevatele “paarilisi” joonistada.

Kui leidsin Taani vanasõna – Blacksmith`s children are not afraid of sparks, eesti keeles – Sepa lapsed sädemeid ei pelga, mõtlesime Tarieliga kohe, et need sepa lapsed on muidugi siilikesed. Suur siil-sepp, on meil juba olemas – Igaüks on oma õnne sepp. Nii et pilt sai justkui jätku 🙂

Leave a Comment

Laama

On üks ilus Hiina vanasõna, mis juba kaua aega oli mu mõttes kumisenud: If you have two loaves of bread, sell one and buy a lily, eesti keeles – Kui sul on kaks viilu leiba, osta ühe eest liilia.

Mu meelest väga-väga kaunis ja ilu eest seisev vanasõna. Nii et just selle takusetera pildigaga alustasingi uut aastat. Loomaks tahtsin kedagi eriti leebet ja sellepärast valisingi laama.

Te vaid vaadake neid silmi.

Leave a Comment

“Pere ja Kodu” lugu meist

Jaanuari alguses käisid meie kodus külas ja meist lugu tegemas ajakirja “Pere ja Kodu” ajakirjanik Ester Vaitmaa ja fotograaf Hele-Mai Alamaa. Väga-väga tore ja esmakordne kogemus oli rääkida oma elu-, armastuse- ja töölugu ning püüda ise samal ajal kaunilt fotole jäädvustuda 🙂

Ise kujutasime Tarieliga seda umbes nii ette, et fotograaf teeb paar klõpsu ja ajakirjanik räägib meiega siis pärast pikemalt juttu. Aga tegelikkuses oli nii, et kaks tundi möödusid nagu lennates ja terve selle aja Hele-Mai muudkui pildistas meid. Ester esitas küsimusi ja vahepeal meelitas koera lavašitükiga pildile või tegi Mikale nägusid. Nii et meeskond töötas suurepäraselt. 

Aga muidugi jäime sellise korraldusega väga rahule, sest saime nii palju ilusaid fotosid …

… sealhulgas musipilte. 

Ja pildid meie kummagi töötoast. Tarieli oma (ajalooline pilt, sest kogu see ladu liigub meie päris-lattu ära) …

… ja minu töötuba. Me Mikaga kanname mõlemad väikseid hõbedast sõlgi, mis Tarieli meile kinkis, kui Mika sündis. Esiteks sellepärast, et olen ja seega ka Mika on, setu päritolu. Ning teiseks sellepärast, et me elame praegu Sõle tänaval 😉

Mika “töötab” ka aeg-ajalt minu toas. Mõõdab ja sorteerib asju 😉 Hihii! Appi, kui nummi ta ikka on.

Siis veel mõned naljapildid, kus üritasime Lucky Son of a Bitchi siidsalli pildistada 😉

Mikaga köögis. Pakkusime külalistele veidi Setu ja Gruusia mõjutustega toitu. See on lahe jäädvustus, sest Hele-Mai suutis meie kirjut kööginurka ka kuidagi lahedalt maaliliseks muuta. Ja niiviisi olen Mikat toimetades kandnud ja kannan, nagu vist kõik emad omast käest teavad. 

Haikust sai ka mõned armsad pildid.

Ning peale seda külastust kirjutas Ester suurepärase loo, rääkides lisaks Lucky Laika helgele maailmale ka meie tumedamast brändist Lucky Son of a Bitch. Koos piltidega saime endale ajakirjas ruumi lausa viis lehekülje jagu. Nii et oleme super-rahul 🙂 Aitäh veelkord Estrile, Hele-Maile ja ajakirja peatoimetajele, Kerttu Jänesele!

Leave a Comment

Eesti hagijas …

… oli viimane pilt, mille joonistasin 2018. See valmis koostöös Eesti Kennelliiduga ja seetõttu polnud mul üle pika aja konkreetset koera modelliks. Joonistasin erinevate fotode põhjal ja nagu ikka võimalikult tõutruult 😉 Eesti Kennelliidu logol on Eesti hagijas ning liidu 20. aastapäeva puhul said nad sellele tõule ka sertifikaadi.

Vanasõnaks sai tõule kohaselt – Do not wait until tomorrow to hunt, eesti keeles – Kui minna jahile, siis täna. 

Leave a Comment