Skip to content

Kuu: jaanuar 2010

Kohustuslik kirjandus

Juba eelmisel aastal lugesin läbi Ülo Tedre raamatu “Eesti pulmad”. Päris huvitav materjal. Nii mõnigi pulmatraditsioon sai sealt seletuse. Kombed kanduvad põlvest põlve edasi, muutuvad ajas ja lõpuks ei teatagi enam miks nad sellised on, nagu nad on. Aga ikkagi peaks neist nagu kinni pidama.

Pilt puudu. Pildil raamat „Eesti pulmad“

Näiteks sain teada miks pulmarongis kõva müra tehakse. Vanasti lasti püssi ja kolistati kõige kättejuhtuvaga, nüüd lastakse autodest signaali. Arvasin, et see on pulmarongile tähelepanu tõmbamiseks (ja võibolla tänapäeval ongi), aga vanal ajal aeti nii kurje vaime eemale.

Ja mõrsja kandmine üle tema uue kodu läve on ka vanast ajast pärit. Enne kui pruut selle läveni jõudis oli ta võimalikult kinni kaetud, et kuri silm ära ei kaetaks ja muud halba talle külge ei hakkaks. Ning kui ta siis koos pulmalistega peiukodu juurde jõudis, viis kas peigmees või peiupoiss ta oma süles tuppa.

Peiukodus toimus veel üks naljakas rituaal (neid on tegelikult nii palju et ei jõua kõiki äragi märkida). “”Kui pruut peigmehe koju viidi, siis visati külimitu täis kaeru selga ja kutsuti sead juurde sööma. Kui sead söönud, siis öeldi, et nad söönud pruudi südame ära – sellest saanud hea naine.”” (ERA II 265, 411 (101) Pilistvere.) Võibolla on see komme kuidagi seotud riisiterade viskamisega pruutpaari pihta, mida Ameerika filmides tihti näha võib ; )

Aga näiteks selline tuntud komme pole üldsegi vana: “Praegu üldiselt tuttav komme – viina (või sööki) magusaks tehapruudi-peiu suuandmisega (soovi selleks antakse hõiskumisega “Kibe!” või “Mõru!”) – on hiline vene laen. Möödunud sajandist on selle kohta ainult mõned teated. Valdavaks sai see ilmselt alles käesoleval (raamatu ilmumisaasta on 1973) sajandil.”

Tänapäeva pulmades korraldatakse kõikvõimalikke mänge ja rahakogumist. Vanasti olid mängud selleks, et pruudi ja peiu suguvõsad omavahel paremini tuttavaks saaksid ja rahakogumine noorpaarile ühise elu alustamiseks. Eks mängudel on praegu sama idee, aga raha kogumise mõte on minu meelest oma aja ära elanud. Praegu tehakse ju pulma tulles nagunii korralik (enamasti rahaline kingitus) ja seetõttu on see minu arvates üleliigne ja pulmakülalisi ahistav komme.

Samas vanasti ei kogunud raha ja kingitusi mitte ainult noorpaar. Ka pruut ja peigmees pidid nii paremale, kui vasemale küll kindaid, sukki, siidrätte ja viinapudeleid jagama. See tähendas, et lisaks veimevakale pidi pruudil veel lisavarandust olema.

Ja lõpetuseks veel üks huvitav fakt. Vanasti mindi pulma võimalikult vanade ja mustade riietega, sest pulmas oli valdav ka varastamise komme. Kuna pulmad kestsid mitmeid päevi, siis oli väga hõlbus magavatelt inimestelt öösel riideid ja muid asju seljast ära varastada. Ja kui tahtsid oma asju tagasi saama, pidid neid raha eest lunastama. Ning kes ei tahtnud seda teha, see sai peksa – lohistati mööda maad või materdati niisama. Kombeks oli ka häbistamine. Nii et parem oli raha maksta ; )

Tore, et see viimane komme tänapäevani säilinud pole : )

Leave a Comment

Saatuse iroonia ehk hüva leili!

Meil oli Tarieliga tore aastavahetus. Minu õde ja õe noormees käisid meil ka külas. Olime valmistanud suure koguse kartulisalatit ja ahjuliha, meil oli Rita küpsetatud seemnete ja jõhvikatega leiba ja mõnus kogus shampust. Uus aasta võis tulla.


9 paiku helistasid meile skype`i kaudu Tarieli Venemaal elavad vennad Zurik ja Amirani ning nende naised Natasha ja Olga. Sheljabinskis saabus uus aasta 3 tundi varem – võisime neile juba “head uut” soovida. Muidu olime ainult meie neid oma arvuti ekraanil näinud, aga nüüd leidsime ka meie oma veebikaamera üles ja saime ka neile nähtavaks. Väga lahe oli : ) Terve õhtu jooksul rääkisime vendadega 3 korda ja iga korraga olid nii nemad, kui ka meie, ikka rohkem shampust joonud. Nii et väga lõbusaks läks ja tundus, et me oleme sealsamas – nende suurel vene pere peol. Neil oli seal päris palju sugulasi koos ja üks eriti lõbus vennike, tahtis meiega klaase kokku lüüa. Ja pakkus meile kaamera kaudu isegi vorstijuppi ; )


Rääkisime nendega ka pulmajuttu. Tarieli ütles neile juba suvel, et ootame neid 2010 juulis Eestisse ja oma pulma. Eks neil ole see päris keeruline ja kulukas tulek, aga samas – Eestisse tahaksid nad nagunii tulla ja ehk saaks kaks asja ühendada. Peame plaani, kuidas neid aidata. Tarieli ja ta vennad ole 15 aastat kohtunud. Oleks ikka väga vaja nad siia saada.


Kui president kõnet pidas ja kõik inimesed väljas nagu maailma lõpu eel kesklinna poole tormasid, seisime meie Tarieliga aknal ja suudlesime. Ka raketisajust saime mõnusalt soojas toas osa. Haiku pikutas rahulikult meie vahel aknalaual ja ei kartnud üldse.


Uue aasta tervituseks jõime muidugi veel shampust. Ja kella poole 2 paiku läks Tarieli “korraks” koera juurde pikutama. Me olime alles kohustuslikku aastalõpu-filmi “Saatuse iroonia ehk hüva leili!” alguses, kui ma sain aru, et Tarieli magab juba sügavalt. Ta lasi endal rahumeeli prillid peast võtta – kui ta vähegi jaksab, siis ta tavaliselt võitleb selle vastu aktiivselt. Toimetasin ta tasakesi voodisse ja katsin kinni. Mõtlesin, et koristan veidi ja poen siis ka tema kaissu magama. Aga kuna mul veel und ei olnud, siis jäin filmi vaatama. Ja see imes mind täitsa endasse. “Saatuse iroonias” on minu meelest midagi, mis sobib ideaalselt vana-aasta öösse. Mingi igavikulisus, ajatus. Aeg igal juhul peatus ja ma istusin diivanil ning lahistasin nutta – süda suurt rahu ja õnne täis. Väljas oli jäänud vaikseks, tänavalaterna valguses sädeles langev lumi ja Tarieli magas.

Tarieli arvates ei ole see postitus just väga tihedalt meie pulmadega seotud. Aga kuulake seda laulu – see ju lausa nõretab armastusest ja igatsusest. Nuuks. Nii ilus… Järelikult on seotud!

Leave a Comment

Midagi vähemaks, midagi juurde

Selle postituse kirjutas peigmees 🙂

Seoses pulmadega on kaks olulist numbrit. Ühte peab vähendama, teist suurendama. Vähendama peab minu kaalu ja suurendama rahakogust, mis on meil pulmadeks kõrvale pandud 🙂

Kaaluga edeneb päris hästi. Kahe kuuga olen alla võtnud 6 kilo. Kui algul oli plaanis alla võtta 10 kilo ehk jõuda 85 kilolt 75 kilo peale, siis nüüd olen otsustanud, et ma oma pulmapäeval ei kaalu rohkem kui 70 kg.

Rahakoguse kasvatamisega nii ladusalt ei lähe. Praegu on minu äriplaan selline, et iga nädal ostan ühe Viking Lotto pileti ja nii terve aasta pulmadeni. Seni olen võitnud 59 krooni. Seega pulmaeelarvest on veel puudu 99 941 krooni 🙂 Vist ei toimi see lotomäng päris nii, nagu ma lootsin. Kaalun ka teisi jumekaid variante: näiteks pangarööv või mõne rikka väliseestlasest sugulase ülesotsimise.

Leave a Comment