Kuu: veebruar 2017

Turteltuvide järel joonistasin pildi lendoravast, nii et on olnud üks igati lennukas aasta algus : ) Nagu teada, on lendorava levik Eestis ja Euroopas üldse kahanemas ning ta on võetud kaitse alla. Tegemist on väga-väga armsa loomakesega ning loodame, et ta siiski jääb meie metsi enda olemasoluga rikastama. Lendorava valisime järgmiseks vanasõna-loomaks osalt ka seetõttu, et Lucky Laika fb-lehel inimestelt küsides, kes võiks olla järgmine loom, nimetas keegi just teda.

Vanasõnaks valisime seda kartlikku loomakest iseloomustama Tai rahvatarkuse – Who is timid in the woods boasts at home, millest meie tõlkes sai ka eestikeelne vanasõna – Arglik metsas, julge kodus.

Alguses olid mul pildi värvid kuidagi tuhmimad ja siis tundusid ka lendorava mustad, tulnukalaadsed, silmad liiga domineerivad. Seetõttu valisingi vesti värviks sooja ja erksa punase nagu näha ülemisel pildil.

Seinale tegin veidi männiokkatapeeti …

… ja 20ndate aastate kootud-vesti-inspiratsiooni sain siit.

Comments closed

Enne Valentinipäeva sai mul valmis pilt turteltuvidega, täpsemalt on need kaelus-turteltuvid. See ilus lind (mulle meeldivad muidugi kõiki liiki tuvid) on valitud selle aasta linnuks. Miks need linnukesed mu südamele eriti armsad on, tuleb nende laulust. Nimelt ei turtelda nad (tavaliste turteltuvid häälitus on: “turr… turr… turr”), vaid laulavad hoopis omapäraste häälikutega: “guguu-guk… guguu-guk”. Lapsepõlvest mäletan seda kummalist huikamist vanaema maja lähedal suurtest puudest. Pidasin seda öökulli või kodukaku huikamiseks. Kuid nüüd, tänu aasta linnu kohta lugemisele, sain teada, et lapsena laulsid mulle just need ilusad kaelus-turteltuvid! Nende häält saate kuulata siit.

Pildi vanasõnaks valisin – “Love sees roses without thorns”, mille tõlkisime ise eesti keelde, kuna meil sellist vanasõna ei ole, kuigi mõte on küll tuntud – “Armastus näeb vaid roose, mitte okkaid”.

Pilt valmis nii.

Ja ongi valmis.

Comments closed

Olen nüüd järjest siia oma joonistusi lisanud. Näitan vahelduseks ka oma uuenduskuuri läbinud tuba. Tarieli oli nii tubli ja värvis mu toa seinad heledaks – kaks valgeks ja kaks kreemikaks. Valgust töötamiseks on kohe rohkem, mis on väga mõnus! Kuigi mu tuba oli ka enne selles osas väga hea, sest mul on kaks akent. Minu alatine unistus, et toal oleks rohkem kui üks aken on meie korteris lausa mitmekordselt täitunud – elutoas on meil lausa kolm akent (üks keskel ja kaks külgedel) : )

Haiku on eriti rahul, et peale “kurnavaid” värvimispäevi, sai ta lõpuks oma tuppa tagasi kolida, sest tema meelest on see hoopis tema magamistuba.

Mina oma töölaua taga …

… ja seinal “Tähekese” kalender, mille veebruari pildiks on minu pääsukesed.

Uut värvi toas ka uus hele kummut, millega Haiku ideaalselt kokku sobib.

Comments closed

Nüüd tulevad järjest selle aastanumbri sees valminud pildid. Kuna Hiina kalendri järgi algas just punase tulikuke aasta, siis joonistasin esimese pildina punases vestis kuke. Vanasõnaks vene rahvatarkus – Õnnelikul inimesel ka kukk muneb. 

See pilt on pühendatud Tarieli emale, kes on sündinud just kuke aastal.

Comments closed

Siit tuleb viimane pilt eelmisest aastast, kategooria alt – muu.

Joonistasin selle sünnipäevakingiks sõbrale, kellel on mehelt saadud saksa juurtega nimi Volk (saksa k. – rahvas). Kuid kuna sõber ise on vene päritolu ning igati vapper kui hunt, siis tekkiski Tarielil idee, et võiks talle sellise pildi teha : )

Comments closed

… BFAM ehk Brother from another mother. See on sari, mis loob silla Lucky Laika ja Lucky Son of a Bitch`i vahele. Need tumedamad pildid meie Lucky Laika helgetest loomadest näitavad, et kõigil meil on oma pahelisem pool.

Gooti mops

Vampiirist rebane

Ennustav jänes

Leemur-piraat

Ja siin pildid enne ja pärast.

Comments closed

Jõuludeks joonistasin veel ka kolm postkaarti sarjale “Kõik on must-valge”. Kaks neist pole küll talveteemalised, aga koos nad valmis said. Mulle meeldib värviliste piltide vahele neid graafilisi ja kirjadega mängivaid kaarte joonistada. See paneb mõtte ja käe hoopis teistmoodi tööle.

Maailma esimene jõulukuusk ehiti arvatavasti 1441 aastal Tallinnas.

Mis oleks üks laupäev ilma “Õnnekata” – lihtsalt üks suvaline päev ; )

Selle kaardi idee andis meile Hispaaniast pärit Erasmuse tudeng, Isabel Fernandez Felipe. Leidsime, et ta kirjutas väga ilusa lause eesti keele ja vihma kohta. Aga lugege ise kui hästi see kõlab : )

Comments closed