Skip to content

Month: juuli 2020

Mika ja vesi

Juba väiksest peale pole Mika ja vesi eriti kokku sobinud. Pesemist saatis alati nutt. Meid panid imestama teiste vanemate lood oma veelembestest lastest, kes ei taha vannis väljagi tulla. Meil ei tahtnud Mika kaua aega isegi vanni maha istuda (Tarielil õnnestus kuidagi see ime, et Mika lõpuks siiski istus vanni maha). Pesime teda niiviisi kiiresti, et laps ei peaks liig kaua talle ebasobivas elemendis olema. Juuksepesu oli omaette ooper. Varisesid kokku minu (tuntud ka kui hüljes) lootused hakata temaga koos basseinis ujuma.

Aga nüüd, aga nüüd. Mika avastas enda jaoks sel suvel vee 🙂 Käime üsna palju mere ääres ja kuna mulle nii meeldib ujuda ja üldse vees sulistada, siis hakkas seda tasapisi tegema ka Mika. KUI hea meel mul selle üle on 😀

Ühel jahedal päeval rannas ta isegi ületas mind. Ütles, et emme lähme nüüd vette ja ise juba veest märg, kukkus mind pritsima. Tol päeval mina enda vette ei kastnudki, kuid Mika möllas ja “ujus” (minu käed tema kõhu all, tema siputab käsi-jalgu).

Ja täna siis ujus Mika ka vannis. Siiani oleme ta nüüd küll ilusti vanni istuma saanud. Kuid vannivette pikali minemisest vms on asi veel kaugel. Kuid täna oli ta vannis kõhuli ja üleni vees, “ujudes” nii, et kuklajuuksed kõik puha märjad (juukseid laseb Mika nüüd ka endal juba kenasti pesta). Supertubli? Nüüd saame lõpuks siiski koos Mikaga ka spa-sse minna. Juhuuuu!!!

Leave a Comment

Sidrunigeen

Imestan ikka kuidas Tarieli saab silmagi pilgutamata süüa ülihapusid asju, näiteks sidrunit koorega. Närib seda tulihaput vilja rõõmsa ja rahuloeva näoga. Talle teevad mu üllatusest suured silmad alati nalja ja talle meeldib rääkida lugu, kuidas ta lapsena sõi ära ühekorraga 6-7 sidrunit, koos koorega (!).

Nüüd näen, et hapu talumine on tõesti päritav. Mikale nimelt ka väga meeldib sidrunit süüa. Ei mingit silmade vidutamist vms, põskedele tekivad küll korraks väiksed roosad laigud, aga need kaovad kohe kui sidrun alla neelatud. Ja ta õndsa naeratusega ütleb: “Palun veel!”

Nii et sidrunigeeni on ta Tarielilt saanud.

Leave a Comment

Mis sa unes nägid?

Võtan lõunaunest ärganud Mika kaissu. Ta väike armas nägu on nii rahulik ja veel poolunes. Korraga tundub ta mulle nii väiksekene.

Mina: Mis sa unes nägid?

Mika (silmad veel kinni, avab need): Sind!

Olen sellest ootamatusest (esmakordselt ütleb Mika sedasi) nii liigutatud. Olin valmis kuulma, et unenäos olid liblikad ja muumiad nagu ikka 😀

Mina: Mis me tegime seal sinu unenäos?

Mika: Pikutasime nagu praegu.

#täiuslikhetk

Leave a Comment

Vinigreet ja mais

Mika on väga hea isuga laps ja mitte ainult. Ta on ka gurmaan, kes naudib mõnu toidust juba ette. Alati enne sööma asumist hindab ta, mida taldrikul näeb. Kuigi Mika tänu Tarielile on nõus proovima ka uusi asju (isegi kaheksajalga proovis), siis on siiski mõned toidud, mida ta väga innukalt ei söö.

Palun Mikal isa sööma kutsuda. Mika heidab kiire hindava pilgu oma taldrikule ja jookseb Tarieli tuppa.

Mika: Issi, palun tule sööma! Midagi halba ei olegi täna – vinigreeti ega maisi!

Leave a Comment

Šveitsi valge lambakoer Pärtu

Minu esimene tellimustöö koroonakriisis. Hakkasime Tarieliga kohe lisatööd otsima. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, 14. märtsil kirjutasin FB-sse, et otsin illustratsiooni vallas lisatööd ja 17. märtsil tuli mulle esimene tellimus. Aitäh Sulle, armas Teele! Pärtu joonistamine oli eriline, sest andis jõudu ja julgust, et töö ja sissetulek ei katke. Meie firma müügid kadusid praktiliselt päevapealt. Nii et tuleviku tundus oma teadmatuses väga tume. Isegi parandamatu optimist, Tarieli, oli murelik ja vahel isegi sünge.

Nii et Teele ja Pärtu tõid sellesse tumedusse esimese heleda laigu. Siis me ju veel ei teadnud, et neid helendusi tuleb veel. Mul on alates märtsis tänaseni kogu aeg tellimusi olnud ja ma olen selle üle ütlemata rõõmus! Kõige suurem rõõm oli see, et sain jätkata Lucky Laika Vanasõnade sarja ja seda nende tellimuste abil elus hoida. Tarieli tegutses edasi meie toodete turundamisega nii palju kui võimalik ja hoidis Lucky Laika fänne meie tegemistega kursis.

Kuna Pärtu on pärit Monacost, siis käivitus minus kohe kuningliku pildi mõte. Nii kujutasingi uhket valget koera Monaco prints Rainierina tema pulmapäeval. Tema rinnal säravate medalite ja aumärkide hulgas on ka väike pilt pruutlooris koerast ehk tema abikaasast Grace Kellyst. Viimase kuulsast pruudikimbust on pärit ka piibeleheoksake printsi rinnal. Inglise vanasõna – A king’s face should show grace, eesti keeles, Kuninga ilme peab olema armulik – loob Grace nime ja ingliskeelse sõnaga toreda sõnamängu.

Selline on Pärtu ise oma koduses keskkonnas kui ta ei pea kuninglikku rüüd kandma 😉

Ja siin on Pärtu võtnud väärika poosi oma paraadportree ees.

Leave a Comment

Mõttetu ajaraisk

Mängime Mikaga patareidel töötavat “Kalapüügi” mängu, kus tuleb liikuvaid ja aeg-ajalt suid avavaid kalu õngitseda. Pole väga lihtne mullegi. Mika pusib oma õngega. Siis otsustavalt ja rõhuga: Mõttetu ajaraisk! 🐟

Leave a Comment