Skip to content

Kuu: veebruar 2015

Käbi pilt

Head sõbrad tellisid minult oma väiksele tütrele joonistuse. Soov oli neil juba siis, kui laps veel sündinud polnud, aga head ideed mul veel polnud ja leppisime kokku, et kingin pildi siis, kui tüdrukuke saab 1-aastaseks. Lapsuke sündis ja sirgus, aga head ideed mul ikka polnud. Last ennast ma joonistada ei tahtnud, sest ma ei ole väga hea portreteerija ning suvalist tüdrukutirtsu kujutada ka ei soovinud. Tahtsin, et see pilt oleks kuidagi just temaga seotud ja tähendaks midagi.

Tüdrukukest hakati hellitavalt Käbiks hüüdma (tema perekonnanimi on Mänd). Ja sellest nimest pildi idee lõpuks sündiski. Jalutasime Tarieliga ja arutasime taas, mida Käbile joonistada, kui korraga tuli Tarielil hea mõte: “Joonista kolm käbi, sellisele piklikule formaadile.” Kohe kui ta seda ütles, tekkis pilt mu silme ette ja tahtsin ruttu joonistama hakata : ) Otsisin huvitavad käbid välja ja asusin tööle. Lahedaid käbisid on niiii palju! Siin on need kolm, mis ma välja valisin:  Eestis kõige levinum Harilik mänd, põneva kuju ja värviga Siberi mänd ja Jaapani must mänd.

Käbi vanematele see pilt väga meeldis. Loodan, et meeldib ka Käbile endale : )

Comments closed

Peeter ja Jooram

Vahepeal said mul valmis kaks “Vanasõna” sarja pilti, millest veel blogis pole jõudnud kirjutada. Mõlemad pildid on koera-portree võistluse võitjatest, Peetrist ja Jooramist. Kuna me Tarieliga ei suutnud piirduda ühe koera valimisega (mopsi-preili Belladonna võitis ka), siis valisime veel kaks koera, kes mõlemad on ülilahedad!!!

Esmalt joonistasin pildi Peetrist. Kohe kui Peetri pilti nägime, teadsime, et lenduri univorm sobib talle ideaalselt. Ta silmavaade oli nii aval ja uudishimulik. Ning vanasõna sinna juurde klappis ka kohe – “Julgete päralt on maailm”.

Peetri perenaise Annika sõnul iseloomustab see pilt tema neljajalgset sõpra väga hästi. Ta rääkis meile ka Peetri loo. Koer leiti maantee äärest mahajäetuna. Annika nägi, et Peetril oli raske minevik ja tema südametunnistus ei lubanud viia koera varjupaika. Ta tõi koera hoopis enda juurde elama. Peetrit ootasid seal ees kaks sõbralikku labradori : )

Läks aega, aga tasapisu sai Peeter oma hirmudest üle ja mõne aja pärast avanes tema väike, kuid vapper süda. Seepärast tunduski, et Peeter võiks olla lendur. Ehk tegelane, kes on julge ja vaatab kindlameelselt tulevikku.

Tundub, et ka Peeter ise on oma portreega rahul : )

Ja siis Jooram. Tema fotot nähes, polnud kahtlust, et sellest peab pilt saama, sest see oligi juba valmis pilt. Kõik oli paigas – pilk, poos, ühesõnaga kogu kompa : ) Vanasõna valisime ka Joorami oleku ja poosi järgi – “Tark ei torma”. Tundub, et see sobib Jooramiga kenasti kokku. 

 On nii hea meel, et meie “Vanasõnade” sari täienes piltidega koertest, sest lahedaid kutsasid on nii palju ja on tore kui mõned neist saavad pildile jäädvustatud! Aitäh koeraomanikele, kes oma hoolealuste fotosid ja lugusid meiega jagasid : )

Comments closed