Paar päeva tagasi andsin tellijale üle Grinni logo. Väga lahe töö oli see! Tellija palus Alice-imedemaal-stiilis logo, mille keskseks tegelaseks oleks tiivuline jänes. Kuna logo soovija tegeleb käsitööga, siis hoiab jänku käes lõngakera ja heegelnõela. Praegu on jänese aasta ja ma olen avastanud, et jänes on täiesti minu loom : ) Mulle väga meeldib teda joonistada!
Haapsalus oli lisaks joonistamise workshopi`le ka teine tore sündmus. Epp Petrone raamatu “Muinasjutud armastusest” esitlus. Illustraatoreid oli raamatus mitmeid ja mina olin üks nendest. Esitlus toimus Haapsalu Lasteraamatukogus ja oli hästi armas. Epp jutustas lastele Argentiina muinasjutu “Mees kuult” ja lapsed joonistasid selle loo kohta pilte. Lahe oli ka see, et esitlusel kohtusin ka mõnede teiste selle raamatu illustraatorite ja muidugi Epu endaga : )
Kõik muinasjutud olid imeilusad. Ja lahe oli see, et suve alguses, kui Epp mind raamatut illustreerima kutsus, sain ma ise valida, millisele jutule soovin pilte joonistada. Üks minu valikutest oli Filipiinidelt pärit muinasjutt “Armastus ja ussike”, teise pakkus Epp ise välja. Selleks oli Kalmõki muinaslugu “Lootoslill”. Mõlema jutuga tekkis mul tugev side ja olen nii rõõmus, et ma just need jutud sain : ) Kalmõki muinasjuttu illustreeris 1981. aastal ka minu suur eeskuju ja imelise Lumivalgekese looja Siima Škop. Oli selline tore sari “Eri maade muinasjutud”. Minu lapsepõlve lemmikud.
On veel üks tore äratundmise hetk. Üks Epu soov muinasjutu-piltide juures oli, et piltides oleks loo päritolumaa hõngu – kas siis inimeste näojoontes, rõivastes või looduses. Ning eeltööd tehes ja Kalmõki rahvariideid uurides, leidsin neis palju sarnasusi Gruusia rahvariietega. Ka kahe maa rahvatantsudes oli ühtivusi. Kalmõkkia ja Gruusia asuvad kõrvuti -nii et joonistasin pilte Tarieli kodumaa naabrite muinasloole : )
Mara kutsus mind joonistus-workshopile, mis toimus 10.-12. augustil Haapsalus Evald Okase Muuseumis. Workshop`i, mille käigus valmis ka näitus, juhtisid prantslased Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet.
Nemad ise olid juba enne oma näitust ette valmistanud. Ja workshop`i seltskond lisas siis viimastel päevadel oma puudutuse. Esmalt tegime linnaruumis liikudes visandeid ja järgnevatel päevadel tegelesime oma näitusetöödega, mis valmisid visandite põhjal. Tutvusime ka prantslaste endi töödega. Näitus pidi moodustama ühtse terviku.
Minu idee kasvas kuidagi väga loomulikult välja rattaga sõitmisest. Haapsalu on nii ilus linnake ja seal on eriti tore rattaga ringi tiirutada. Nii et lõpuks riputasin seinale jalgrattakummiga trükitud teosed. Trükkimise ja joonistamise juures kasutasin kohvi, akvarelli, akrüüli ja harilikku pliiatsit. Minu jaoks lisas tööle erilise mõõtme ka see, et sain joonistada vanameister Okase varudest pärit paberile. See oli väga eriline ja võimas tunne!
Juulikuu viimastel päevadel käisime Tarieliga Kihnu saarel suvitamas. Väga-väga mõnus oli : ) Tõeline puhkus ja väljalülitumine kõigest argipäevasest. Mere lõhn, männid, jalgrattad, soojad rannakivid, vaikus ja päike. Imeline. Tarieli luges ja mina joonistasin veidi.
Vihma eel.
Tagasiteel “Liisi” pardal.
Tarieli pildistas.
Ilmus minu illustreeritud Muinasjutuka sarja raamat “Tuulesõlmed” : ) Käisime eelmisel nädalal Kihnu saarel puhkamas ja Tarieli tegi raamatust ilusaid pilte. Rand sobis fooniks ideaalselt, sest muinasjutt on merest.
Minu augustikuu kalendertapeet on üleval Smashing Magazinis. See pilt on teinud läbi palju muundumisi. Algul oli kogu pilt joonistatud külmades toonides ja naise vastas seisis hunt. Siis tekkis mõte teha koloriit veidi tumedamaks ja soojemaks – nagu augustikuu öö ; ) selle juurde sobisid hästi ka ööliblikad.
Siin mõned pildid muundumisprotsessist:
30. juulil olid meie paberpulmad (1. pulma-aastapäev). Ja kuna mu pruutkimp koosnes vaid raudrohust, siis on seda lihtne igal aastal taas luua : ) Mulle endale ei tulnudki see pähe, kuid ühe sellise kimbu kinkisid meile aastapäeva eel meie sõbrad ja teise (selle, mis pildil) Tarieli ema. Nii armas! Muudkui imetlen seda.
