Täna saab 3 aastat päevast, mil avasin oma blogi. Ja selle aja jooksul on blogi pidamisest saanud minu elu lahutamatu osa. Ma ei postita tihti, kuid mulle meeldib seda teha. Hea on kirjutada oma elu olulistest hetkedest, töödest ja asjadest, mis liigutavad mu südant. Lemmikosa on fotode valimine ja loole lisamine. Ja muidugi meeldib mulle väga ka seda teiega, armsad lugejad, jagada!
Blogima innustas ja julgustas mind Tarieli. Kui ta mulle veebilehte tegi, küsis ta, et kas ma tahan ka blogi pidama hakata. Ja mina ütlesin esimese hooga, et kindlasti mitte, sest ma polnud kindel, kas tahan oma elu ja tegemisi netiavarustesse paisata. Kuid Tarieli arvas, et see võikski olla rohkem loominguline koht, kus näitan ja kirjutan oma töödest. “See meeldib inimestele,” ütles ta. Olin siis esimesi samme tegev illustraator ja loomulikult tahtsin, et minu pildid jõuaksid inimesteni.
Nii ma siis vaikselt hakkasingi blogima ja oma joonistusi näitama koos väikese jutuga nende saamisloost jne. Kord ütles mulle üks mu blogi lugenud sõber, et sa, Olivia, peaksid ka iseennast oma blogis näitama. “See meeldib inimestele,” ültes ta julgustavalt. Pidasin veidi aru ja võtsin ka tema nõu kuulda ; ) Nagu iga naine olen ka mina veidi edev ning nagu te vist juba aru saite, mõjub mulle eelpool mainitud lause ; )
Nüüdseks tean, et mul on oma väike armas lugejaskond ja see on nii tore. Aitäh teile, et elate mulle kaasa!
P.S. Pildid on kevadised ja suvised, sest juba suur igatsus on mõlema järele.
Comments closed
