Kuu: märts 2014

… see vanasõna meenub mulle ikka, kui hambaarsti või mõne muu arsti juurde lähen. Algul jalad veidi värisevad ja näed kõike võimendatult, justkui oleksid silmad tõesti suuremad ; ) Aga pärast edukat arstilkäiku lahkun kerge ja rõõmsa südamega ning on tunne nagu oleksid mulle vahepeal tiivad kasvanud.

Just selle tunde ajel joonistasin järgmise Lucky Laika vanasõna sarja pildi. Arutasime, kes võiks olla seeb arglik ja suuresilmne loom ning Tarieli pakkus välja leemuri. Mulle kerkis kohe silme ette must-valge kasuka ja vöödilise sabaga elukas. Netist leemuri pilte uurides selgus, et Tarieli mõtles hoopis väikest hiirleemurit, kellel on tõesti hiigelsuured silma ja naljakad nupu kujulised sõrmeotsad. Armas hiirleemur hakkas mulle kohe väga meeldima. Tarieli pakkus veel, et loomake võiks kanda šotiruudulist ülikonda ja see sobis igati, sest punane toon tekitab veidi äreva tunde ; )

Siin saab näha, kuidas loomake mu sõrmede all kuju võttis. Algul oli ta päris hamstri moodi …

… siis muutus millegipärast kassiks …

… ja alles siin hakkas sarnanema hiirleemuriga, kuid ta silmad olid veel ikka teineteisest liiga kaugel. Ausalt öeldes mulle endale meeldis see variant päris hästi. Ta oleks siin nagu mingi raamatutegelane – selline, kes närviliselt sõrmi liigutades omaette pomiseb: “Omg, omg, omg!!!”

Liigutasin silmad siiski rohkem lähestikku ning lisasin peeni musti karvakesi ning valmis ta oligi.

Comments closed

Juba mõni aeg tagasi said mul valmis järgmised kolm pilti Lucky Laika sarjale “Must-valged muinasjutud”. Kui sarja esimestel piltidel kujutasin kolme kaunitari, siis järgmisena tahtsin nende kõrvale seada kolm vaprat meest. Muinaslugusid uurides selgus, et see polegi nii lihtne, tuntud muinasjuttudes esineb meespeategelasi üsna harva. Enamasti on loo keskseteks tegelasteks printsessid ja kuningannad. Kuid ma siiski leidsin kolm vägevat karakterit. Lubage esitleda:

Esimene kuri kangelane selles muinasjutu sarjas – Surematu Kaštšei. Tema on nii vägev karakter, et teda tuntakse mitme erineva vene muinasjutu kaudu. Ta suudab lennata, muuta end rongaks ning teda on raske tappa – Kaštšei surm peitub nõelas, mis omakorda peitub munas, mis on pardis, mid on jäneses, mis on kirstus, mis on kõrge tamme otsas Kaštšei valve all.

 Väike Mukk, kes lisaks võlutuhvlitele ja -kepile leiab võluviigimarjad, mille söömisel saab nina ja kõrvu kasvatada-kahandada. 

Ja vahva rätsep, kelle mõistus on terav kui nõel ja kes lööb 7 ühe hoobiga ning abiellub kuningatütrega. Teda joonistasin ma kolmest karakterist kõige kauem, võibolla on põhjus selles, et mu õmblusoskused on üsna kesised ; )

Comments closed

Joonistasin emale sünnipäevaks pildi temast. Aluseks võtsin ema tehtud foto temast endast. Lisasin fotosid lilledest ja joonistasin pilti kohati üle. Sellist tehnikat polnud ma varem proovinud, seega oli huvitav katsetada. Joonistades mõlkusid meeles Olivia Saare suvised luuleread:

Päevad pärnalõhnalised,

kuuselt kukub vaik,

tulikate tulekumast

rohus lõõmav laik …

Comments closed

Vahepeal joonistasin veel ühe kevadekuulutajate pildi. Paar nädalat tagasi lendas mu akna taha rõdu äärele armas sinitihane ja kiikas tuppa. See rõõmus helekollane ja sinine värvilaik hallis päevas jäi südamesse ja nõudis pildile pääsemist. Tahtsin nagunii Lucky Laika jaoks uut vanasõna-pilti joonistada ning nuputasin, milline vanasõna sellele linnukesele sobiks. Tahtsin joonistada kahte lindu, seega pidi vanasõna olema seotud armastusega. Lõpuks leidsingi sobivad – Igal pool on hea, kodus kõige parem. See vanasõna käib paljuski Tarieli ja minu kohta, sest meile meeldib väga kodus olla : )

Alustasin joonistamist samal õhtul, mil Kiievis toimusid kõige verisemad sündmused. Lindude Ukraina lipu toonides kuued omandasid siis veel eriti sümboolse tähenenduse. Üks sinitihane lendas ka järgmisel päeval korra mu juurde ja piilus jälle aknast sisse, otsekui tahtes näha, kuidas pilt temast edeneb …

Comments closed

Täna tuli vallatu päiksesära ja sinise taevaga märtsikuu. Kopli park oli linnulaulu täis kui me Tarieli ja Haikuga seal jalutasime. Ja oravaid nägime täna jälle üle pika aja! Siis tulid mulle meelde kõik armsad märtsijänesed, keda ma olen joonistanud – lasen neil kõigil siia postitusse kokku tulla ; )

Esimene jänes, kelle joonistasin, oli inspireeritud Carroll`i Valgest Küülikust ja Märtsijänesest, sellepärast on tal nii uur kui teekann käes.

Teise jänese joonistasin tellimusel. Üks käsitööga tegelev ettevõtja sai omakorda inspiratsiooni ülal olevast pildist ning soovis tiivulist jänest, heegelnõela ja kaardimastidega.

Ja kolmas jänes oligi Lucky Laikale vanasõnade sarja esimene loom. See armas väike valge jänes (samuti Caroll`i Valge Küüliku ainetel) on meile head õnne toonud ja üht minu lemmik-vanasõna sõnumina maailma laiali kandnud “Kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses”.

Väga lahe on see, et see jänes on omakorda inspireerinud Gerda Undot, kes joonistas sellest pildist oma variandi : )

Comments closed