Kuu: detsember 2014

Kirev ja sündmusterohke aasta on jõudnud oma viimasesse pidulikku päeva. Ja mina jätkan eelmisel aastal alustatud traditsiooniga teha aasta lõpus oma loometööst üks väike kokkuvõte. 

Kui eelmine aasta 2013 oli erakordne selle poolest, et sel aastal olin esmakordselt täielikult vabakutseline illustraator (2012 lõpetasin töö Tartu Kunstikoolis ja olin vabakutseline vaid pool aastat ;)). Siis selle 2014 aasta pühendasin peaaegu täielikult Lucky Laika jaoks joonistamisele ja toodete loomisele. Märtsis lõpetasin oma viimase tellimustöö ja peale seda neid rohkem vastu ei võtnud. See oli omajagu keeruline, sest pakkumisi oli päris palju ja lahedaid. Aga siis me Tarieliga mõtlesime, et kui me Lucky Laikat esikohale ei sea, siis ei lähegi ta korralikult käima. Selle võrra olen veidi vähem joonistanud, kuna väikeettevõttes on meil mõlemal palju muidu töid ka ; ) aga kõik pildid on joonistatud meile endile ja just nii nagu meile meeldib.

Praeguseks on selge, et selline valik oli ainuõige. Me tegeleme iga päev asjaga, mida me kõige rohkem armastame!

Niisiis minu sellel aastal tehtud tööd:

1 näitus. Lucky Laika näitus “Vanasõnad” Pärnu Haiglas

1 õpiku illustratsioonid 

1 mängu illustratsioonid

2 pilti iseendale : )

45 pilti Lucky Laikale (eelmisel aastal Laikale vaid 13 pilti). Nii et palju parem tulemus.

Kokku joonistasin sellel aastal 92 pilti. Arvestasin siia hulka taas ka väiksed pildid, kuid mitte kõige pisemad. Näiteks sõrmendeid “Avasta minu maailma” õpikus, mida on kokku 32, arvastasin siiski ühe pildina jne. Kokkuvõttes tuli mu käte alt vähem pilte, kuid need, mis tulid olid töömahukamad.

Comments closed

Detsember, minu sünnikuu, on läbi aja mu lemmik olnud ja praegu eriti. Lucky Laikaga oli meil jõulueelne aeg väga toimekas, aga just seetõttu saime jõule nagu pikemalt oodata. Seda pidulikku ootusärevust tunda ja piparkooke ning jõululaule pikemalt nautida. Nüüd oleme taas kodus ja ma kuulan seda postitust kirjutades ikka jõululaule ; )

Selle aasta detsember sai veel sära juurde. Minu karu pilt valiti Tähekese 2015 a. kalendri detsembrikuud kaunistama. Aitäh Tähekese meeskonnale selle laheda jõulukingi eest! 

Väga-väga kihvt on, et see unimütsist karu elab juba praegu paljude laste südames. Terve aasta jooksul on Lucky Laika leti ees peatunud mitmed-mitmed lapsed öeldes: “Ma tean seda karu. See oli Tähekeses ka.” Karu-kaanega ajakiri ilmus 2013 a. detsembris. Niiii lahe on seda kuulda ja teada, et lapsed kasvavad üles koos Tähekese piltidega.

Kalendris on veel palju ilusaid pilte. Kaaned on maalinud Maido Hollo mahedate toonide ja hoogsa pintsliga.

Jaanuaris on lumele linde puistanud Gudrun Heamägi käsi.

Märts on tänu Catherine Zaripile mu lemmik. Värvid, meeleolu ja tegelased – kõik on paigas. Vaata kas tervikuna või detailidena : ) Väga hea töö!

Aprill särab Kertu Sillaste lõbusate tegelastega.

September saab oma värvi Anne Linnamäelt.

Ja oktoobri värvib siniseks Katrin Ehrlich.

Comments closed

Detsembri alguses sain valmis kolm järgmist pilti sarjale “Must-valged muinasjutud”. Seekord astuvas vahvate kangelaste ja kaunite printsesside kõrvale kolm lihtsat tütarlast, keda liidab ühine joon. Kõigi nende elu on seotud lilledega.  Lilledega, mis on nii kaunid, kuid mille igatsemine saab ihkajale saatuslikuks.

Rapuntsel, kellel on imeliselt pikad juuksed ja kes saab oma nime ilmselt rapuntselkellukese (Campanula rapunculus) järgi. Last oodates himustab tema ema nimelt seda taime süüa. Kuri nõid, kelle aias mahlakad rapuntslid kasvavad, nõuab aga vastutasuks nende eest last. Kohe kui tütarlaps sünnib, viib nõid ta endaga kaasa ja lukustab vangitorni.

Punamütsike on armas ja hea südamega tüdruk, kes armastab oma ema ja vanaema. Just vanaema kingitud punase mütsi järgi saabki ta endale hüüdnime – Punamütsike. Kord kui tema helde vanaema on haige, läheb Punamütsike talle toitu viima. Kuid kuri hunt meelitab ta teelt kõrvale, ahvatledes teda kaunite lilledega, mis eemal kasvavad.

Tulipunane lilleke on muinasjutt rikkast kaupmehest ja tema kolmest tütrest. Isa küsib enne kaugele reisile minekut, mida võiks ta tütardele kingiks kaasa tuua. Noorim tütar soovib tulipunast lillekest, millest kaunimat pole terves maailmas. Õnnetuseks kuulun see lill võimsale koletisele, kes on nõus lille loovutama vaid siis, kui saab kaupmehe tütre enda juurde lossi elama.

Õnneks on kõik muinasjutud õnneliku lõpuga : )

Comments closed

Lucky Laika vanasõnade sarja pildid on nüüd ka Eesti filmilukku jäädvustatud. Filmi kunstnik Sirly Oder soovis neid ühes interjööris kasutada ja nii need tänu temale kinolinale jõudsidki. Jeei!

Me ise pole veel kinno jõudnud, aga inimesed juba räägivad, et on meie pilte seal näinud. Nii et kui kellelgi plaanis “Nullpunkti” vaatama minna, siis kirjeldan stseeni (Sirly sõnadega), kus neid näha saab. Pildid on kohe filmi alguses. Film algab peategelase Johannese kodus, kus tekib tüli. Johannes ja tema õde helistavad oma vanemale õele Egele (elab eraldi), et ta neile appi tuleks. Pilte näeb selle vanema õe kodus, kui ta telefoni vastu võtab ning seejärel elutuppa astub ja oma mehele teatab, et läheb vaatab, mis juhtunud on. Pildid on siis vanema õe elutoa seinal.

Lahedaid filmielamusi!

Comments closed