Eritellimus nr. 4 tuli Londonist, kus elavad koos eestlasest perenaisega kaks kassi, Kiisu ja Frisky. Kui Marge meile oma kiisudest kirjutas, ja ütles, et nad on õde-vend, siis oli kohe selge, et tuleb leida vanasõna õe-venna teemal. Vietnami vanasõna – Õed-vennad on sama lähedased kui käed-jalad sobis hästi. Ühtaegu omavahel lähedaselt seotud ja samas nii erinevad. Kiisud kannavad Inglise lipu värve 🙂
Teen magustoiduks leivasuppi rosinatega. Arutame Tarieliga, et see oli ka meie lapsepõlves tihti magustoiduks, aga et rosinaid polnud alati lisada.
Mika sööb kõnealust desserti.
Siis ütleb veendunult: See on mõttetu
supp, kus rosinaid sees pole! 🍇 #tõnisson
Elsa multika ümberjutustus Mikale.
Mina: Prints tahtis Annaga abielluda kui nad olid olnud koos kolm päeva. Mis sa arvad, kas nii ruttu peaks abielluma?
Mika: Ei! Enne tuleb tähed selgeks õppida, targaks saada ja siis võib abielluda!
Tark naine on rääkinud💘
Kolmas eritellimus Lucky Laikale oli pilt lehmast. Selle tellis Tiina, kellel koos abikaasaga on huvitav mõte teha korda endine laudahoone ning hakata seal korraldama kultuurisündmusi. Leidsin mõnusa zen Hiina vanasõna – Ole kannatlik, heinast saab peagi piim.
Lehm kannab seelikut, millel on Ridala mustritriip, just selles kihelkonnas laudahoone asubki. Siin pole tegemist konkreetse lehmaga, kuid Tiina sooviks oli, et ta oleks must-valge kirju.
Kui esimene tellimustöö koroona-kriisis valmis valgest koerast, siis järgmiseks oli tellimus mustast koerast 🙂 Chow-chow ülinummi nimega, Mustikas, on tänaseks päevaks, (täiesti juhuslikult kirjutan seda postitust tema sünnipäeval, 22. nov.2020) 1-aastane ja juba väga kuulus. Temast on vahepeal valminud ta omaniku sujuva sulejooksuga, Marge Pärnitsa, kirjutatud ja minu poolt illustreeritud raamat, lisaks on tal koos Margega “Hea Lapse” ajakirjas oma kolumn ning ta on inspireerinud paljusid lapsi end joonistama. Mustikas käib ka tööl 😉 Tema perenaine, Marge, töötab Tartu Mänguasjamuuseumis ning koer käib temaga seal kaasas.
Selle pildi loomisel aitas Marge palju kaasa. Alustuseks otsis ta väga laheda vanasõna Kalajoki piirkonnast, Soomes, mis on lähedal kohale, kust Mustikas pärit on – Pimedus ei hammusta, ainult nuusutab pisut. Ja ka mustikamustriga tapeet oli Marge mõte!
Joonistades mõtlesin kõigile, kes pimedust pelgavad, kaasaarvatud ma ise, et pimedust on hea endale ette kujutada musta kutsuna sinises pidžaamas, kes vaid sõbralikult nuusutab ja kelle keel on öösinine nagu mustikad.
Marge on nii armas ja tänuväärne joonistustööde tellija olnud ning jagab minuga ka inimeste ütlusi piltide kohta. Näiteks Marge ema reaktsioon Mustika pilti nähes oli selline: “Palun ütle Oliviale, et mul on nüüd pool tundi suu lahti.” Ja siis hüüatas: “KUIDAS SAAB OLLA INIMESEL NII PALJU ANDI!”
Aitäh Sulle, Marge, ning sügav kummardus Su proua emale! Ja Mustikale palju-palju õnne sünnipäeva puhul! 😀 No te vaadake teda!
