Seekord oli Mikal lausa sünnipäevanädal. Alustasime tema tähtsa päeva tähistamist juba 19. juunil, mil ta viis maasikaid ja muud maitsvat lasteaeda. Seejärel tegime tema sünnipäeva eelõhtul 23. juunil mere ääres mõnusa pikniku. 24. juunil sõime kodus torti ja Mika sai küünlaid ära puhuda ning sünnipäevapidu koos külalistega toimus Stroomi rannas 27. juunil. Just viimastel päevadel oli jõudnud kohale esimene tõeline suvekuumus.
Ikka nii tore on, et Mika otsustas sündida nii mõnusal ajal! Ja tore, et see pidu ikkagi toimus, sest jälgisime ja ootasime tükk aega, enne kui julgesime selle siiski korraldada. Õnneks on juba paar nädalalt viiruse levik Eestis hästi kontrolli all ning meie 16 osalejaga pidu õues oli igati ok.
Mika kutsus sünnipäevale mõned oma lasteaiasõbrannad (sest poistega ta ei mängi – tema sõnad) ja muidugi oma õetütre, Ricarda. Poiss ja tüdruk Mikast vasakul on meie sõprade lapsed.
Mika sai oma pidupäeva puhul mitu õhulendu – siin lennutab teda onu Varpo.
Vanaema Helgi hoiab Mikat hoolsalt ja pigem ikka kahe jalaga maa peal.
Tarieli oli taas mängude juht nagu eelmisel aastal. Ja võitjad said muidugi vahvaid auhindu.
Kuid ilm oli tõesti kordades palavam kui eelmisel aastal, sellepärast oli hea olla rannas, kus tuju tulles sai kohe minna ja end mõnusalt jahutada. Lapstele polnud vaja vette minekut mitu korda pakkuda. Nii ka mulle ja mu veelembesele õele. Igal juhul oli merevesi niiiii kosutav!
Õhtu saabudes kuumus taandus ja oli lihtsalt pehmelt lämbe. Nii et tegime veel grupipildi ja hakkasimegi vaikselt asju pakkima. Varpo on hetkel kaamera taga.
Nagu igal aastal, nii joonistasin ka seekord Mikale pildi tema kõige olulisemast sündmusest. Selleks oli kindlasti lasteaeda minek. Muidugi mõjutas teda ka viirus, kuid lasteaed avas Mika jaoks täiesti uue, laiema ja iseseisvama maailma koos õpetajate ja sõpradega. Ta muutus asjalikumaks, julgemaks ja veelgi jutukamaks. Saadame Tarieliga Mikat hommikuti kordamööda lasteaeda. Kui on Tarieli kord, siis ma alati vaatan, kuidas nad lähevad.
Lasteaed Päkapikk asub meie kodust umbes viie minuti kaugusel. Üle Sõle tänava sebra juhatab Berliini Ampelmann. Berliin on esimene välismaine linn, kust Mikal on selged mälestused ja millest ta räägib, et tahab sinna kindlasti tagasi minna. Ampelmann on liikluspsühholoog Karl Peglau ideel loodud karakter, kes aitab Berliini valgusfoorides liiklust reguleerida. Nüüd õpetab ta ka Mikat sõiduteel ettevaatlik olema. Neil Tarieliga on temast laul: “Kui Ampelmann on punane ❤️, siis paigal püsime, kui Ampelmann on roheline 💚, siis edasi kõnnime!”
Kõnni julgesti edasi, mu kallis väike-suur imetore inimene! 3. eluaastani oled Sa rõõmsalt ja hoogsalt jõudnud. Nüüd muudkui edasi, mu kallis-kallis Mika!
