Kummaline küll, aga sellel 2020ndal – kogu maailmale nii keerulisel aastal – on meil olnud parim suvi, nii ilma kui puhkuse osas, ja nüüd parimad jõulud! Mika ütles juba 23. detsembri õhtul kui tõime kuuse tuppa, hõisates: “Need on parimad jõulud!!!” Ja tal on tuline õigus! Sellel hetkel tundsime Tarieliga, kuidas meis võttis maad eriline rahu ja kohe-kohe saabuva puhkuse ühtaegu ärev ja malbe surin. Ehtisime selle imeilusa kahara tiheda ja üldse vist elu täiuslikuma kuuse ära. Ja see sai veel täiuslikum! Riputasime ehteid nii suures üksmeeles, et selles oli midagi meditatiivset. Justkui oleks iga ehe leidnud kuusel just talle mõeldud koha – täielik zen. Mika kepsles rõõmsalt ümber meie kui me paelata ehetele kinnitusi seadsime ja hõiskas aegajalt: “See on parim!” või “Elu parimad jõulud!” Ja ma tundsin, kuidas mu süda õnnest paisub.
Selle aasta jõulude eel oli kõik teisiti kui tavaliselt. Varasematel aastatel oleme enne jõule ikka nii hõivatud poodide varustamise, tellimuste täitmise ja laatadega, et kui jõulud jõuavad, siis oleme omadega täitsa läbi. Ei jõua me jõulude ajal eriti miskit teha peale puhkamise. Aga sel aastal ei olnud poode, mida varustada ja laatu, kus olla. Õigemini meie otsustasime mitte laatadele minna, et vältida kontakte ja nakkusohtu. Seega jäid vaid veebipoe tellimused ja meie just enne jõule valmis saanud raamat. Selle signeerimine, pakkimine ja hooandjatele saatmine oligi meie põhitegevus. Ja kui see tehtud, olimegi vabad ning saime alustada oma jõulutoimetusi. Meil polnud ka survet kuskile minna. Õigemini – oli keeld kuskile minna 😀 Ning see sobis meile ideaalselt. Tekkis nii mõnus oma kodusesse kookonisse pugemise tunne. Meie oma jõuluvaakum!
Lisaks ilusale jõulupuule oli meil ka kaunis jõulutähest ja ratsuritähest koosnev potilillede seade, mille ema mulle sünnipäevaks saatis, kuid mis õitseb ja kaunistab meie aknalauda siiamaani 🙂
Sel aastal jõudsime jõulupakid oma lähedastele juba enne jõule kohale saata, tavaliselt saame sellega toime alles millalgi jaanuaris. Ma saatsin sel korral isegi jõulukaarte lähematele ja kaugemate sugulastele.
Jõululaupäeval küpsetasin ahjus valmis kaks puuviljaleiba ja kana. Ning Tarieli ema, Helgi, tuli meile külla. Tema on kogu selle aja jooksul hoidnud ka Mikat. Nii et temaga oleme me üks perekond. Ja nii ka jõuluõhtul. Enne pidusööki tuli aga kõige oodatum külaline – jõuluvana. Tarieli teda kahjuks ei näinudki, sest pidi minema töö asjus lattu. Mika esines jõuluvanale eeskujulikult 🙂 Ei häbenenud, vaid laulis, luges luuletusi ja tantsis julgelt! Ning jõuluvana oli lahke – ta tõi Mikale lausa seitse pakki. Lisaks olid veel pakid maavanaemalt ja Varpolt. Ka minul ja Helgil aitas Mika hea meelega jõuluvanalt kinke lauluga välja lunastada.
Lõpuks tuli ka Tarieli tagasi koju ja siis istusimegi lauda ja nautisime imemaitsvaid roogi. Minu leib sai palju kiitust 😀
Järgmistel päevadel magasime kaua, käisime väiksel rabamatkal ja vaatasime Mikaga koos palju lastefilme ja multikaid, mida pühade puhul näidati. Mind liigutasid kõige enam “Frozen 2” ja vanad multikad pingviinipoeg Lolost 🙂
Meil olid tõesti parimad jõulud!
