Vahepeal tegin kaks illustratsiooni lasteraamatule. Pildid on joonistatud Janne Järve armsatele juttudele. Janne võttis minuga ühendust ja rääkis mulle oma ideest – ta tahab anda välja lasteraamatu, mida illustreeriksid minu pildid! Mulle see mõte muidugi väga meeldis : )
Nii hakkasimegi koos tööle – mina visandades ja joonistades ja tema kommenteerides. Väga mõnus töö. Janne jäi piltidega väga rahule. Loodame, et ta leiab oma juttudele ka neist huvitatud kirjastaja, siis saan veel joonistada : )
Illustratsioonid on järgmistele juttudele: “Ootamatu abiline” …
Nii tore tunne on leida postkastist kirjastuse saadetist – pakki autorieksemplaridega. Ja nii põnev on seda pakki avada ning võtta välja esimene raamat. Pildid on mulle ju läbi ja lõhki tuttavad, kuid trükituna ja raamatus alati nagu uued. Seda tunnet tahaks tunda veel ja veel!
Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu “Vaeslapse käsikivi” tegevuse paigutasin Setumaale. Olen ise sealt pärit ning armastan setu rahvariideid. Lapsepõlvest mäletan ka vana ja kulunud käsikivi meie õuemurul. Pildistasin raamatut koos oma setu vanaema ehetega.
Haapsalus oli lisaks joonistamise workshopi`le ka teine tore sündmus. Epp Petrone raamatu “Muinasjutud armastusest” esitlus. Illustraatoreid oli raamatus mitmeid ja mina olin üks nendest. Esitlus toimus Haapsalu Lasteraamatukogus ja oli hästi armas. Epp jutustas lastele Argentiina muinasjutu “Mees kuult” ja lapsed joonistasid selle loo kohta pilte. Lahe oli ka see, et esitlusel kohtusin ka mõnede teiste selle raamatu illustraatorite ja muidugi Epu endaga : )
Kõik muinasjutud olid imeilusad. Ja lahe oli see, et suve alguses, kui Epp mind raamatut illustreerima kutsus, sain ma ise valida, millisele jutule soovin pilte joonistada. Üks minu valikutest oli Filipiinidelt pärit muinasjutt “Armastus ja ussike”, teise pakkus Epp ise välja. Selleks oli Kalmõki muinaslugu “Lootoslill”. Mõlema jutuga tekkis mul tugev side ja olen nii rõõmus, et ma just need jutud sain : ) Kalmõki muinasjuttu illustreeris 1981. aastal ka minu suur eeskuju ja imelise Lumivalgekese looja Siima Škop. Oli selline tore sari “Eri maade muinasjutud”. Minu lapsepõlve lemmikud.
On veel üks tore äratundmise hetk. Üks Epu soov muinasjutu-piltide juures oli, et piltides oleks loo päritolumaa hõngu – kas siis inimeste näojoontes, rõivastes või looduses. Ning eeltööd tehes ja Kalmõki rahvariideid uurides, leidsin neis palju sarnasusi Gruusia rahvariietega. Ka kahe maa rahvatantsudes oli ühtivusi. Kalmõkkia ja Gruusia asuvad kõrvuti -nii et joonistasin pilte Tarieli kodumaa naabrite muinasloole : )
Ilmus minu illustreeritud Muinasjutuka sarja raamat “Tuulesõlmed” : ) Käisime eelmisel nädalal Kihnu saarel puhkamas ja Tarieli tegi raamatust ilusaid pilte. Rand sobis fooniks ideaalselt, sest muinasjutt on merest.
Juba mai lõpus võtsid minuga üksteise järel ühendust 2 Eesti kirjastust ja pakkusid illustreerida muinasjutte. Nii toredad tööd on mõlemad! Olen alati tahtnud just muinasjuturaamatuid illustreerida : ) Ühed illustratsioonid andsin juba üle, teisele kirjastusele veel joonistan. Praegu ma veel pilte üles panna ei saa, sest raamatud pole veel trükki läinud. Aga nii palju saan öelda, et üks muinasjutt on mere- ja teine armastuse-teemaline : )
