Aasta algas meil Tarieliga väga kunstilembeselt – jaanuari alguses külastasime juba 12 kunstinäitust. Iga järgneva kuu kohta üks näitus ; ) Nu loodetavasti jõuame siiski ka edaspidi näitustele. Aga jaanuari algusesse sattusid lihtsalt mitmed head kunstisündmused kokku. Kõikidest pilte ei teinud, kuid mõned eredamad hetked jäädvustasin.
Alustasime KUMUst “Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”. Sealt jäädvustasin vaid ühe pildi, mis kõige rohkem hinge läks. Foto EKA sööklast, kui palju õnnelikke, naljakaid ja alati maitsva söögiga hetki seal veedetud sai. Arvan et kõik, kes on EKA sööklas käinud teavad, millest ma räägin.
Ja siis art deco näitusele (samuti KUMUs) “Pidu sinus eneses” – mood Aleksandr Vassiljevi kogust. Sellel näitusel oli tõeliselt palju rahvast. Inimesed lausa tunglesid rõivaste ja aksessuaarikapikeste juures : )
Oli ka ilusaid asju, mida vaadata, mõned asjad olid väga kenad. Kuid kahjuks olid paljud aksessuaarid ajahambast puretud ja jätsid veidi väsinud mulje. Nii et nende puhul võis vaid aimata kaugete aegade tuhmunud sära.
Laheda kirjaga karbike – ilmselt puudritoos.
Üks lemmikkomplekt.
Ilus tikand.
Ja muidugi kõigi tüdrukute lemmik – pruutkleitide nurk.
Järgmisel päeval külastasime ülejäänud kümmet näitust. Alustasime Eesti Disani- ja Tarbekunstimuuseumi Prantsuse lauanõude näitusega “Kaetud lauad”. Eriline lemmik oli pääsukestega hommikusöögikomplekt.
Vahepeal veel mõned näitused, mida ei pildistanud. Ja siis Tallinna Kunstihoonesse Aili ja Toomas Vindi maalinäitusele “Kunstniku jalajälg”. Mina läksin sinna rohkem Aili Vindi merd vaatama, kuid sattusin Toomas Vindi säravatest maastikest lausa vaimustusse. Kuid pole midagi öelda – mõlemad maalijad on väga tugevad omal moel.
Väiksena vaatasin tihti vanaema suurde raamatuvaramusse kuuluvat kunstiraamatut, kus sees olid ka Aili ja Toomas Vindi pildid. Sealt oli üks minu lemmikuid see Aili Vindi värvikompositsioon.
Toomase tööde värvid tundusid mulle raamatulehtedel kuidagi liiga toored. Kuigi ma tol ajal seda kindlasti nii sõnastada ei osanud. Kuid nüüd nägin neid värve tõeliselt originaalmaalil ja need rabasid mind. Nii säravad, nii imelised!
Täpselt sellisel kevadhommikul olen ka mina Tallinna kesklinnas kõndinud – need värvid, valgus ja tunnetus on just need õiged!
Hop Galeriis oli Aet Ollisaare näitus “Mälestused tulevikust”.
Tallinna Kunstihoone galeriis oli Peeter Alliku näitus “Need tomatid ei mädane”. Väga produktiivne ja hea tehnikaga kunstnik!
Ja Disani- ja Arhitektuurigaleriis oli Piparkoogimaania. Teemaks oli sel aastal “Mänguasjamuuseum”. Triin Paumer oli küpsetanud läbi aegade armastatud lauamängu “Tsirkus”. Nii tore!
Nii et sellised kirjud elamused näitustelt.
Praeguseks on selge, et selline valik oli ainuõige. Me tegeleme iga päev asjaga, mida me kõige rohkem armastame!
