Skip to content

Rubriik: Uncategorized

Lilleline kompott

Nagu mul juba traditsiooniks on saanud, kogun ma maikuus, kui õitseb kõige rohkem lilli, neid ilusaid ja värskeid õisi oma fotoka abil. Kasutan neid lillevaipu ja üksikuid õisi tihti oma piltide taustadena ning mul on erinevaid lilli ja pindu juba päris palju kogunenud. Ka sel aastal täiendasin oma lillefaktuuride varusid õitega, mida mul veel ei olnud. Lubage esitleda:

haruldased kahvaturoosad meelespead, …

… sametlillad võõrasemad, …

… tavalised meelespead, …

… mururoosid, mida meie maja murul õitseb lugematul arvul …

… ja imearmsad väiksed jänesekapsa õied.

Käisime lillepiltide jahil koos Tarieli ja Haikuga : )

Comments closed

Veel üks ilus pood …

… müüb Lucky Laika asju.

Hiljuti avas Pärnus uksed uus kena pood Woolmint. Nagu nimigi ütleb pakutakse seal lõnga ja muid käsitöötarvikuid müügiks. Aga eriliseks teeb poe see, et sisekujundus on väga armas ja hubane – nii et tekib tahtmine seal kauem aega veeta : )

Comments closed

Naiselikud vanasõnad

Vaatasime oma vanasõna pildid üle ja leidsime, et enamus neist kujutab meestegelasi. Nii et me hakkasime teadlikult naiste kohta käivaid vanasõnu otsima. Ja leidsime ka.

“Üks õun päevas kaotab ihuvaevad” – see vanasõna oli meil juba ammu  valmis vaadatud, kuid me polnud leidnud sobivat looma seda illustreerima. Tarieli arvas, et pildil peaks olema loom, kes ka ise armastab õunu süüa. Nii tal turgataski pähe metskits. Ja mul tuli kohe pilt silme ette õrnast ja leebest metskits-medõest : ) 

Selle metskitse pildiga peaksid välja tulema ka Lucky Laika uued ehted. 

Järgmine tore vanasõna on “Naisterahva töö ei lõpe iial otsa”. Tegelikult on see pikem vanasõna (Naisterahva töö ja märahobuse mäletsemine ei lõpe iial otsa), kuid me kasutasime lühemat varianti sellest. Et pildil peaks olema emalikult soe ja suur siga koos oma põrsakesega oli ka kohe alguses selge.

Siga on ka üks neist loomadest, keda inimesed meie vanasõna piltidele on soovinud.

Comments closed

Lucky Laika uued edasimüüjad

Kohe-kohe algab Lucky Laika suvehooaeg. Juba usinasti valmistume selleks ja sellepärast on nii kiire olnud, et mu blogisse on jäänud korralik auk. Kuid püüan edaspidi tublim olla! Vahepeal on meie edasimüüjate nimekiri mitme lahedaid poe võrra täienenud. Nüüd võib meie asju leida lisaks Tallinnale, Tartule, Pärnule juba ka Haapsalus ja Saaremaal. 

Minu suvises lemmiklinnas Haapsalus on selline ilus sisustuspood nagu “Ringiääres” ning seal on meie asjad ka väga kenasti välja pandud.

Nii et kui Haapsallu satute, siis astuge sellesse ilusasse poodi sisse : )

Comments closed

“Te võite tulistada, …

… aga ma palun, ilma pauguta!” ütleb Leida Rammo filmis “Noor pensionär”, sest tema mees Leopold kardab pauku. Nii võin nüüd ka mina öelda. Käisime Tarieliga Tallinna Taktikalise Laskmise Keskuses tulistamas. Ehtsad relvad ja ehtsad kuulid ning veel kõige ehtsamad paugud. Lasketiiru ruum oli betoonist põrandaga ja sealt kõlasid kõik lasud ikka korralikult vastu. Kõrvaklappidest ei olnud väga palju abi ; ) Aga väga-väga lahe ja võimas kogemus oli see igal juhul – nii et soovitan kindlasti proovida!

Tarieli kinkis mulle sünnipäevaks tulistamise paketi “Spetsialist”, olles enne nagu muuseas uurinud (et ma midagi aimata ei osanud), et kas ma tahaksin elus proovida päris relvast tulistada. Vaatasime mingit filmi rohke tulevahetusega ning ma ütlesin, et jaa, muidugi tahaks : ) Sest filmides tundub tulistamine nii lihtne ja cool. Aga tõeliselt relva käes hoida ja tulistada on ikka hoopis midagi muud. Kuuli jõud ikka vägev – minul tekkis suur aukartus relvade vastu.

Kokku oli paketis 6 erinevat relva ja 60 lasku. Tarieli otsis välja mu lemmikkangelased, kes just neid relvi kasutasid.

Esimene relv oli Jason Bourne`i Sigsauer SP2022, mis tegi väga-väga-väga tugevat pauku ning ka Tarieli, kes seisis mu selja taga ja pildistas, ütles, et paugud on julmad. Kolmandat relva instruktori käest enda kätte võttes tundsin, et mulle juba aitab. Adrenaliini tase oli ülikõrge ja kõrvad huugasid. Kui instruktor ütles, et relvad lähevad järjest võimsamaks, siis tekkis küll hull tunne, et kui võimsaks saab veel minna? Minu jaoks olid juba püstolid ja karabiin seda piisavalt. 

Kõige rohkem meeldisid mulle 5 lasku revolvrist (Smith&Wesson model 38). Paugud olid kerged ja tagasilööki peaaegu ei olnud. Sihtida oli ka mõnus. Lahe oli teada, et ka Bruce Willis (minu lemmik läbi aegade) tulistas John Mcclane`na just sellest relvast.

Kolmandana tuli tulistada M4 Karabiinist. Selle pauk oli veel tugevam kui Sigsaueril ja tagasilöök ka tugevam. Relvast oli ettenähtud 10 lasku. Ma suutsin teha 3 : ) Instruktor oli nii kena ja lasi Tarielil need ülejäänud 7 lasku teha (kuigi üldiselt on ettenähtud, et ühte paketti saab kasutada vaid üks inimene). Nii et Tarieli tulistaski ja tuli välja, et nii on paugud isegi hullemad, kui sa seisad tulistaja taga ja ei tea, millal ta päästikule vajutab.

Oma viimased lasud tegin Kalašnikovist ja siis läksin ruumist välja puhkama. Tarieli lõpetas Kalašnikovi 30 lasuga ning maailma suurima ja raskeima püstoli ühe lasuga Desert Eagle 50`st. Seda relva hoidsin mina vaid käes (vt ülespoole) – see oli tõesti raske. Agent Smith`le igati vääriline relv.

Ja siin on meie sihtmärk – väga hästi sihitavad olid kõik relvad. Nii et tabasime hästi ja saime instruktorilt kiita ka. Siit puuduvad pumppüssi (“Mr room cleaner”) ja Kalašnikovi kuuliaugud, sest nendest lasime mujale.

Comments closed

Hirmul on suured silmad …

… see vanasõna meenub mulle ikka, kui hambaarsti või mõne muu arsti juurde lähen. Algul jalad veidi värisevad ja näed kõike võimendatult, justkui oleksid silmad tõesti suuremad ; ) Aga pärast edukat arstilkäiku lahkun kerge ja rõõmsa südamega ning on tunne nagu oleksid mulle vahepeal tiivad kasvanud.

Just selle tunde ajel joonistasin järgmise Lucky Laika vanasõna sarja pildi. Arutasime, kes võiks olla seeb arglik ja suuresilmne loom ning Tarieli pakkus välja leemuri. Mulle kerkis kohe silme ette must-valge kasuka ja vöödilise sabaga elukas. Netist leemuri pilte uurides selgus, et Tarieli mõtles hoopis väikest hiirleemurit, kellel on tõesti hiigelsuured silma ja naljakad nupu kujulised sõrmeotsad. Armas hiirleemur hakkas mulle kohe väga meeldima. Tarieli pakkus veel, et loomake võiks kanda šotiruudulist ülikonda ja see sobis igati, sest punane toon tekitab veidi äreva tunde ; )

Siin saab näha, kuidas loomake mu sõrmede all kuju võttis. Algul oli ta päris hamstri moodi …

… siis muutus millegipärast kassiks …

… ja alles siin hakkas sarnanema hiirleemuriga, kuid ta silmad olid veel ikka teineteisest liiga kaugel. Ausalt öeldes mulle endale meeldis see variant päris hästi. Ta oleks siin nagu mingi raamatutegelane – selline, kes närviliselt sõrmi liigutades omaette pomiseb: “Omg, omg, omg!!!”

Liigutasin silmad siiski rohkem lähestikku ning lisasin peeni musti karvakesi ning valmis ta oligi.

Comments closed

Mehed muinasjuttudes

Juba mõni aeg tagasi said mul valmis järgmised kolm pilti Lucky Laika sarjale “Must-valged muinasjutud”. Kui sarja esimestel piltidel kujutasin kolme kaunitari, siis järgmisena tahtsin nende kõrvale seada kolm vaprat meest. Muinaslugusid uurides selgus, et see polegi nii lihtne, tuntud muinasjuttudes esineb meespeategelasi üsna harva. Enamasti on loo keskseteks tegelasteks printsessid ja kuningannad. Kuid ma siiski leidsin kolm vägevat karakterit. Lubage esitleda:

Esimene kuri kangelane selles muinasjutu sarjas – Surematu Kaštšei. Tema on nii vägev karakter, et teda tuntakse mitme erineva vene muinasjutu kaudu. Ta suudab lennata, muuta end rongaks ning teda on raske tappa – Kaštšei surm peitub nõelas, mis omakorda peitub munas, mis on pardis, mid on jäneses, mis on kirstus, mis on kõrge tamme otsas Kaštšei valve all.

 Väike Mukk, kes lisaks võlutuhvlitele ja -kepile leiab võluviigimarjad, mille söömisel saab nina ja kõrvu kasvatada-kahandada. 

Ja vahva rätsep, kelle mõistus on terav kui nõel ja kes lööb 7 ühe hoobiga ning abiellub kuningatütrega. Teda joonistasin ma kolmest karakterist kõige kauem, võibolla on põhjus selles, et mu õmblusoskused on üsna kesised ; )

Comments closed

Minu ema

Joonistasin emale sünnipäevaks pildi temast. Aluseks võtsin ema tehtud foto temast endast. Lisasin fotosid lilledest ja joonistasin pilti kohati üle. Sellist tehnikat polnud ma varem proovinud, seega oli huvitav katsetada. Joonistades mõlkusid meeles Olivia Saare suvised luuleread:

Päevad pärnalõhnalised,

kuuselt kukub vaik,

tulikate tulekumast

rohus lõõmav laik …

Comments closed

Sinitihased

Vahepeal joonistasin veel ühe kevadekuulutajate pildi. Paar nädalat tagasi lendas mu akna taha rõdu äärele armas sinitihane ja kiikas tuppa. See rõõmus helekollane ja sinine värvilaik hallis päevas jäi südamesse ja nõudis pildile pääsemist. Tahtsin nagunii Lucky Laika jaoks uut vanasõna-pilti joonistada ning nuputasin, milline vanasõna sellele linnukesele sobiks. Tahtsin joonistada kahte lindu, seega pidi vanasõna olema seotud armastusega. Lõpuks leidsingi sobivad – Igal pool on hea, kodus kõige parem. See vanasõna käib paljuski Tarieli ja minu kohta, sest meile meeldib väga kodus olla : )

Alustasin joonistamist samal õhtul, mil Kiievis toimusid kõige verisemad sündmused. Lindude Ukraina lipu toonides kuued omandasid siis veel eriti sümboolse tähenenduse. Üks sinitihane lendas ka järgmisel päeval korra mu juurde ja piilus jälle aknast sisse, otsekui tahtes näha, kuidas pilt temast edeneb …

Comments closed

Märtsijänesed!

Täna tuli vallatu päiksesära ja sinise taevaga märtsikuu. Kopli park oli linnulaulu täis kui me Tarieli ja Haikuga seal jalutasime. Ja oravaid nägime täna jälle üle pika aja! Siis tulid mulle meelde kõik armsad märtsijänesed, keda ma olen joonistanud – lasen neil kõigil siia postitusse kokku tulla ; )

Esimene jänes, kelle joonistasin, oli inspireeritud Carroll`i Valgest Küülikust ja Märtsijänesest, sellepärast on tal nii uur kui teekann käes.

Teise jänese joonistasin tellimusel. Üks käsitööga tegelev ettevõtja sai omakorda inspiratsiooni ülal olevast pildist ning soovis tiivulist jänest, heegelnõela ja kaardimastidega.

Ja kolmas jänes oligi Lucky Laikale vanasõnade sarja esimene loom. See armas väike valge jänes (samuti Caroll`i Valge Küüliku ainetel) on meile head õnne toonud ja üht minu lemmik-vanasõna sõnumina maailma laiali kandnud “Kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses”.

Väga lahe on see, et see jänes on omakorda inspireerinud Gerda Undot, kes joonistas sellest pildist oma variandi : )

Comments closed