Rubriik: Uncategorized

Eile käisime Tarieliga Rahvusraamatukogus lastele vanasõnadest rääkimas, pilte näitamas ja koos nendega joonistamas. Rahvusraamatukogus olid lahtiste uste päevad ning selle ürituse raames meid esinema kutsutigi. Rääksime lastele veidi vanasõnadest, näitasime videot sellest, kuidas valmib üks digimaal ning jagasime neile postkaarte ja värvimiseks paberid vanasõna piltide tegelastega. Siis asusin mina digilaual visandama üht looma, keda lapsed välja pakkusid, et näidata ka reaalselt, kuidas ma töötan. Valisin pakutud loomadest välja ükssarviku. Lapsed hakkasid usinalt värvima ning minu tööd jälgisid esialgu vaid nende vanemad. 

Kõige rohkem meeldis lastele vist aga hoopis see osa, mis sündis spontaanselt. Nimelt sai lastel värvimisest isu täis ja nad kogunesid Tarieli julgustamise saatel minu selja taha jälgima, kuidas ma joonistan. Küsisin nendelt nõu, kuidas pilti edasi joonistada ning sain neilt palju soovitusi nii värvide kui ka tegelaste osas. Nad läksid järjest rohkem hoogu ja mul oli tegemist, et järgi jõuda : )

Päris huvitav ja esmakordne kogemus ka mulle endale digilauaga välja tulla. 

Laste värvitud tegelased.

Comments closed

Veebruarikuu “Kodu ja aia” numbris on väike nupuke meie nagidest. Aitäh peatoimetaja Piret Veigelile meid märkamast! Nagidel on eelmisel aastal Hooandjast saadud hoog endiselt sees ja loodame, et need jõuavad paljude inimeste seinale : )

Comments closed

Täna saab 3 aastat päevast, mil avasin oma blogi. Ja selle aja jooksul on blogi pidamisest saanud minu elu lahutamatu osa. Ma ei postita tihti, kuid mulle meeldib seda teha. Hea on kirjutada oma elu olulistest hetkedest, töödest ja asjadest, mis liigutavad mu südant. Lemmikosa on fotode valimine ja loole lisamine. Ja muidugi meeldib mulle väga ka seda teiega, armsad lugejad, jagada!

Blogima innustas ja julgustas mind Tarieli. Kui ta mulle veebilehte tegi, küsis ta, et kas ma tahan ka blogi pidama hakata. Ja mina ütlesin esimese hooga, et kindlasti mitte, sest ma polnud kindel, kas tahan oma elu ja tegemisi netiavarustesse paisata. Kuid Tarieli arvas, et see võikski olla rohkem loominguline koht, kus näitan ja kirjutan oma töödest. “See meeldib inimestele,” ütles ta. Olin siis esimesi samme tegev illustraator ja loomulikult tahtsin, et minu pildid jõuaksid inimesteni.

Nii ma siis vaikselt hakkasingi blogima ja oma joonistusi näitama koos väikese jutuga nende saamisloost jne. Kord ütles mulle üks mu blogi lugenud sõber, et sa, Olivia, peaksid ka iseennast oma blogis näitama. “See meeldib inimestele,” ültes ta julgustavalt. Pidasin veidi aru ja võtsin ka tema nõu kuulda ; ) Nagu iga naine olen ka mina veidi edev ning nagu te vist juba aru saite, mõjub mulle eelpool mainitud lause ; )

Nüüdseks tean, et mul on oma väike armas lugejaskond ja see on nii tore. Aitäh teile, et elate mulle kaasa! 

P.S. Pildid on kevadised ja suvised, sest juba suur igatsus on mõlema järele.

Comments closed

Lucky Laika “Vanasõnade” näitus rändab mööda Eestit. Juba jaanuari alguses panime selle üles Pärnu Haiglas. Enne seda, novembris-detsembris, oli näitus Rakvere Teatris. Mul on väga hea meel, et näitus just haiglasse jõudis. Loodetavasti toob see seal rõõmu paljudele inimestele ja aitab nende argipäeva rõõmsamaks muuta. Tänud turundusspetsialist, Errit Kuldkepile, kes meid Pärnu Haiglasse kutsus ja seal kenasti vastu võttis.

Näitus jääb Pärnu Haigla kohvikus avatuks märtsi alguseni.

Comments closed

Aastavahetuse särava hetke veetsime taas Haapsalus sõprade juures. Toimus sünnipäeva- ja aastavahetuse pidu üheaegselt. Oli ilus, pidulik, lõbus ja tantsuline olemine. Raketid ja šampusekorgid lendasid taevasse otse mere ääres. Nii et pidi ette vaatama, et mitte vette sulpsatada ; ) Kuid nii mõnusalt sooja talve puhul poleks selleski vast väga hullu olnud. Sellest inspireeritult ennustasime Tarieliga, et järgmisel aastal on ilm veelgi soojem ja kogu pidu toimub rannas.

Seniks nautisime peomelu siiski toas. Rääkisime juttu, …

… mängisime pilli, …

… lugesime ennustusi uueks aastaks …

… ja tantsisime.

Ja olime kaua üleval – nii nagu uue aasta ööl ikka olema peab.

Hommik tervitas meid kauni merevaatega. Tunne on, et tuleb taas rõõmus ja teguderohke ning ilu täis aasta! 

Comments closed

On olnud väga põnev ja hea see aasta, mis kannab numbrit 2013. Varem pole ma seda teinud, kuid sel korral mõtlesin kokku lugeda oma sellel aastal tehtud tööd. Teinekord on siis hea vaadata, mida ja millal tegin. Blogi on selle poolest väga tänuväärne, et siin on koos nii pildid kui tekst.

Niisiis minu sellel aastal tehtud tööd:

* 5 näitust. Lucky Laika näitus “Vanasõnad” oli üleval 4 erinevas kohas (Vene Draamateater, Tallinna Toomklubi, Iloni Imedemaa ja Rakvere Teater). Ja osalesin ka ühel ühisnäitus “Ristipidi lood”

* 4 lasteraamatu illustratsioonid

* 2 töövihiku illustratsioonid

* 13 pilti Lucky Laikale

* 2 pilti “Tähekesele”

Kahe lasteraamatu ja ühe õpiku illustreerimine on mul veel pooleli.

Kokku joonistasin selle aasta jooksul 122 pilti. Arvestan siia hulka ka väiksed, taustata pildid (näiteks üks tegelane või asi). Kuid üldiselt tunnen, et nii palju pole ma varem joonistanud. Eks näis, millised numbrid ma uuel aastal kokku löön ; ) Loodetavasti veel suuremad. Kuid kindlasti ei tee ma selle arvu tõstmiseks piltide kvaliteedis endale järeleandmisi.

Aitäh kõigile autoritele ja tellijatele, kellega koostöös need raamatud ja töövihikud ilmusid!

Comments closed

Üks mõnus postitus on juba pikka ega tegemist oodanud ja nüüd, pühade lõpus, on tore seda rahulikult teha. Nimelt toimus meil Tarieliga sellel suvel lahe fotosessioon. Meid pildistas andekas illustraator Elina Sildre. Pildistamise kohaks valisime Kase pargi, kus me tihti koeraga jalutame. See on ilus ja veidi metsik park. Kaskede all on sammaldunud kivirahnud ja suvel katab maad jänesekapsa vaip. Nii et igati sobilik paik kahe armunu pildistamiseks : ) Elina soov oligi teha romantilisi pilte mõnest paarist.

Võtsin kaasa kimbu raudrohtu, mis oli minu pruudikimbu lill ja millest ma nüüd igal suvel ikka väikse kimbu teen ; ) Neid lilli lisasin ka oma juuksekaunistusele.

Fotosessiooni teine osa toimus Kase pargi taga, ühe vana raudtee ääres. Ja sealse tööstusliku maastiku jaoks olid meil kaasas sportlikumad riided. Hüppeid sooritades (Elina suutis neid väga hästi tabada) oli naljakas see, et minu nägu oli alati naeratav ja lõdvestunud, kuid Tarielil vastupidi – pinges ; )

Tegime ka akrobaatilisi jõu- ja ilu numbreid!

Tarieli kogus energiat hapudest õuntest ; )

Siis veel veidi turnimist vana raudtee äärsetel postidel …

… ja poseerimist telliskiviseina taustal …

… ning suvepäike hakkaski loojuma. Oli ilus pildistamisõhtu. Veelkord suur aitäh, Elina!

Comments closed

Juba oktoobri alguses ilmus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja minu koostöös väike värviraamat “Nämma köögivili”. See on järg nuputamisvihikule “Minu köögiviljaaed”, mis valmis selle aasta kevadel. Värviraamatu lehekülgedel kohtuvad lapsed juba tuttavate tegelaste – Porgandipreili Pille, Peedipoiss Peetri ja Kapsatädi Kadriga. 

Kogu asja juures oli tore see, et värviraamat jõudis esmakordselt lasteni Saku Suurhallis toimunud “Laps ja Pere” messil. Projektijuht Martin Vilen tervitas messikülastajaid boksis, mille seinu katsid minu joonistatud pildid. Väga lahe oli näha oma joonistatud tegelasi minu enda suuruselt. See oli üks ilus, soe ja  värviküllane ning mis peamine, tervislikult toitumise boks. Lapsed said seal süüa värskeid ampse kapsast, kaalikast, porgandist, lillkapsast ja suvikõrvitsast, pikutada patjadel ja vaadata “Lotte” multikat ning muidugi värvida värviraamatu pilte : )

See boks tekitas tõesti värske köögivilja isu nagu ka pildilt näha : )

Värviraamatus leidub lisaks piltide värvimisele ka toredaid ülesandeid. Näiteks millised juuksed võiks joonistada Porgandipreili Pillele? …

… või milline võiks olla su portree kujutledes, et sa oled kapsas ; ) …

… või nuputada, milline toit valmib potis.

Piltide värvimise vahepeal sai jälle värsket kapsast krõmpsutada.

Comments closed

… laenan mõttes Goethe sõnu. Teen seda ikka, kui näen mõnd ilusat või kordumatut asja. Tänasel päeval on selleks kuupäev 11.12.13. Ei saanud kuidagi jätta sellisel päeval postitust tegemata ; )

Foto: Elina Sildre

Comments closed

Eile õhtul ja täna öösel kogunesid mu kõige-kõige kallimad sõbrad minu ümber ja moodustasid oma heade soovide, kallistuste ja naeratustega minu ümber suure sädeleva õnnetunde. Nad tõid mulle imelisi kingitusi, mis olid just need õiged! Küllap nad tunnevad mind nii hästi : ) 

Nad ütlesid toredaid tooste, laulsid “elagu” ja tõstsid mind 33 korda õhku. Ja see kõik liigutas mind nii, et silmad läksid mul ikka mitu korda märjaks ; ) Lisaks sellele sain palju häid soove sõpradelt ja sugulastelt telefoni-, meili- ja fb vahendusel, mis tegid terve selle kauni 8nda detsembri veelgi kaunimaks.

Aitäh teile kallid sõbrad! Just teiega veedetud aeg teeb mu elu nii eriliseks ja õnnelikuks!

Comments closed