Siin siis lubatud järgmine vanasõnapilt – Hommik on õhtust targem. Kui seda elutarka vanasõna illustreerima asusin, siis ei olnud mul kahtlustki, et magav loom peab olema just karu : )
Rubriik: Uncategorized
Vahepeal joonistasin Be Lucky jaoks kaks vanasõnapilti, mis mul juba ammu meeles mõlkusid. Aga kuna need pildid on niivõrd erineva meeleoluga, siis teen ka kaks eraldi postitust ; ) Siin siis esimene neist ja vanasõnaks: Aeg on raha.
Pildi keskseks tegelaseks pidi algselt olema pesukaru. Kuid siis tundus mulle, et ta on rahaga arveldamiseks liiga nummi loom ja nii otsustasingi hoopis kitse kasuks : ) Loodetavasti sobitub armas pesukaru mõne muu vanasõnaga.
Juba septembri lõpus sain valmis illustratsioonid Robin Gurney lasteraamatule “The adventures of Mimu & Stretch: The trouble with Treasure”, aga alles nüüd jõuan blogi sissekandeni ; ) Lihtsalt nii kiire on olnud see lehekirju oktoobrikuu.
Robini raamat räägib kaheksajalg Stretchi ja lehmatüdruk Mimu sõprusest ja seiklustest, millesse nad satuvad. See on mulle esimene inglisekeelne raamat illustreerida : ) Töö Robiniga oli väga põnev ja intensiivne. Mul on hea meel, et ta just minu oma loo illustreerijaks valis.
Poelettidelt seda raamatut praegu veel osta ei saa ja järgnevad fotod on tehtud nö proovitrüki-raamatust. Aga kogu raamatut saab lugeda ja pilte vaadata siin.
Robin ja mina koos proovitrükiga : )
Robin lasi minu piltide põhjal ettevõttel Miapupe peategelastest ka nukud valmistada. Taas mulle esmakordne kogemus – minu joonistused on muudetud ruumiliseks : )
Maakaarte on nii lahe joonistada ; )
… ja piraate kaa!
Täna hakkame torti sööma, sest Be Lucky saab 1-aastaseks : ) Soovime, et ta tooks inimestele õnne ja rõõmu veel palju-palju aastaid ja kasvaks üha suuremaks!
Selle aasta alguses avati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Grimmi muinasjutu-piltide näitus. Väga palju lahedaid kunstikke ja nende imelisi teoseid osales. Ka minult oli seal kaks pilti.
See näitus rändab nüüd ringi – oli üleval Moskvas ja sellel nädalal avati näitus Joškar Olas – Marimaal. Vikipeediast loen, et selle linna nimi tähendab mari keeles “punane linn” : ) Nii lahe on mõelda, et minu pildid on kuskil Venemaa avarustes, linnas, kuhu ma ise võibolla iial ei satu. Aga ometi on osake minust seal nüüd käinud : )
Loodan, et sealsetele inimestele pildid meeldivad.
Praegu on väga põnevad ja kiired ajad – joonistan kolme raamatu jaoks pilte. Kõik on lasteraamatud, aga igaüks täiesti isemoodi ja just sellised tulevad ka illustratsioonid nendele. Kahjuks ei saa ma neid pilte veel blogis jagada. Aga varsti-varsti : )
Nii et suure osa päevast olen oma töölaua taga ja vahepeal vaatan seda kaunist vaadet, mis aknast avaneb.
Heeh, mõnus on kodus töötada – vahepeal teed juua ja Haikule pai teha : )
Nüüdseks oleme juba kolm nädalat Tallinnas elanud ja alles nüüd jõuan lõpuks sellest kirjutamiseni. Põnevaid ja uusi muljeid on lihtsalt nii palju. Pelguranna ja Kopli kant on meid kenasti vastu võtnud. Ümbrus on väga ilus ja roheline. Ja meie kvartalite arhitektuuril silm lausa puhkab. Töötamiseks on mul väga hea valgus – minu toal on kaks akent : )
Siin on mõnus mereõhk ja meie sissekolimise ajal lõhnas tuul lisaks merele ka pärnaõite järgi. Nii et oli väga mõnus rõdul seista ja seda tunda.
Meie armas väike rõdu meeldib meile kõigile. Kuid kõige rohkem vist siiski Haikule, sest ta veedab seal suure osa oma päevast. Aga muidugi on eriti mõnus kui peremees ka kõrval istub ja pai teeb : )
Ning naaberrõdul elab valge kiisu, keda on põnev vaadata ; )
Üldse on Haiku uue keskkonna üllatavalt rahulikult omaks võtnud. Ja temaga jalutades oleme ka kodust kaugemale jalutanud ja selle piirkonnaga rohkem tutvust teinud. Kuid kindlasti on meil siin veel nii mõndagi avastada. Näiteks Paljassaarele ei ole me üldse jõudnud.
Aga siin siis meie esimeste käikude fotosaak. Kõigepealt muidugi meie kaunis uksesilt, mille armsad Kutu ja Janika meile kolimise puhul kinkisid. Sobib ideaalselt meie stalinistliku maja miljööga kokku : ) Aitäh teile, kallid!
Sellised majad asuvad meie ümber!
Ja kui tekib igatsus näiteks Supilinna järele, siis võib minna jalutama Sirbi, Vasara tänavate kanti : ) Seal on väga maaliliselt räämas maju, mida vaadates tekib hinges pigistav tunne. Kui ilusad need veel siis oleks, kui nad korras oleks.
Seal leidsime mõnusaid taustu Be Lucky toodetele.
Ja veel asub meie lähedal selline tore koht, mida saab pulmadeks või bankettideks rentida.
Ja pulmi seal tõesti peetakse, mille kinnituseks oli röövitud pruut otse meie akna all ; )
Vastasmaja mees korjab rahulikult kirsse samal ajal kui pruut on endiselt pantvangis ja käivad läbirääkimised tema väljaostmise asjus ; )
Kogu selle ilu võiks lühidalt kokku võtta krohvi sisse kraabitud sõnadega …
Vahepeal joonistasin Be Lucky jaoks kaks uut vanasõnapilti. Loomulikult käivad need mõlemad vanasõna – “Käbi ei kuku kännust kaugele” – kohta. Esimene pilt on pühendatud kõikidele emadele ja tütardele …
… ning teine isadele ja poegadele : )
Täna on meil Tarieliga 2. pulma-aastapäev. Geni ütleb, et see on nahkpulmad ; ) Eelmisel aastal olid meil paberpulmad. Tore, et enne hõbe- ja kuldpulmi ka igasuguseid lahedaid aastapäevi välja mõeldakse. Kuigi mulle tundub, et meie imeline pulmapäev oli alles eile : )
Osalesin konkursil, mille abil otsiti kunstnikku, kes suudaks kiiresti visandades etteantud fotot linnaruumist rohelisemaks ja inimsõbralikumaks muuta ja selle abil selgitada, kuidas linnaruum võiks välja näha. Laia autotee asemel laiem jalakäijate tee, välikohvikud ja puud – nagu näiteks Amsterdamis ja Pariisis.
Konkursi korraldas Venemaa tuntud blogija ja fotograaf Ilja Varlamov. Tema kutsus ellu ka ettevõtmise, mille eesmärgiks ongi linnaruumi muutmine rohelisemaks.Tarieli loeb Ilja blogi ja tema pakkus, et võiksin osaleda.
Valituks ma küll ei osutunud, kuid vahelduseks oli hea ka midagi kiiret visandada : ) Siit saab vaadata teiste töid (võitja nr. 6 Anton Marrast)
Siin etteantud linnapilt enne …
… ja pärast minu tehtud muudatusi:
