Teen magustoiduks leivasuppi rosinatega. Arutame Tarieliga, et see oli ka meie lapsepõlves tihti magustoiduks, aga et rosinaid polnud alati lisada.
Mika sööb kõnealust desserti.
Siis ütleb veendunult: See on mõttetu
supp, kus rosinaid sees pole! 🍇 #tõnisson
Rubriik: Uncategorized
Elsa multika ümberjutustus Mikale.
Mina: Prints tahtis Annaga abielluda kui nad olid olnud koos kolm päeva. Mis sa arvad, kas nii ruttu peaks abielluma?
Mika: Ei! Enne tuleb tähed selgeks õppida, targaks saada ja siis võib abielluda!
Tark naine on rääkinud💘
Kolmas eritellimus Lucky Laikale oli pilt lehmast. Selle tellis Tiina, kellel koos abikaasaga on huvitav mõte teha korda endine laudahoone ning hakata seal korraldama kultuurisündmusi. Leidsin mõnusa zen Hiina vanasõna – Ole kannatlik, heinast saab peagi piim.
Lehm kannab seelikut, millel on Ridala mustritriip, just selles kihelkonnas laudahoone asubki. Siin pole tegemist konkreetse lehmaga, kuid Tiina sooviks oli, et ta oleks must-valge kirju.
Kui esimene tellimustöö koroona-kriisis valmis valgest koerast, siis järgmiseks oli tellimus mustast koerast 🙂 Chow-chow ülinummi nimega, Mustikas, on tänaseks päevaks, (täiesti juhuslikult kirjutan seda postitust tema sünnipäeval, 22. nov.2020) 1-aastane ja juba väga kuulus. Temast on vahepeal valminud ta omaniku sujuva sulejooksuga, Marge Pärnitsa, kirjutatud ja minu poolt illustreeritud raamat, lisaks on tal koos Margega “Hea Lapse” ajakirjas oma kolumn ning ta on inspireerinud paljusid lapsi end joonistama. Mustikas käib ka tööl 😉 Tema perenaine, Marge, töötab Tartu Mänguasjamuuseumis ning koer käib temaga seal kaasas.
Selle pildi loomisel aitas Marge palju kaasa. Alustuseks otsis ta väga laheda vanasõna Kalajoki piirkonnast, Soomes, mis on lähedal kohale, kust Mustikas pärit on – Pimedus ei hammusta, ainult nuusutab pisut. Ja ka mustikamustriga tapeet oli Marge mõte!
Joonistades mõtlesin kõigile, kes pimedust pelgavad, kaasaarvatud ma ise, et pimedust on hea endale ette kujutada musta kutsuna sinises pidžaamas, kes vaid sõbralikult nuusutab ja kelle keel on öösinine nagu mustikad.
Marge on nii armas ja tänuväärne joonistustööde tellija olnud ning jagab minuga ka inimeste ütlusi piltide kohta. Näiteks Marge ema reaktsioon Mustika pilti nähes oli selline: “Palun ütle Oliviale, et mul on nüüd pool tundi suu lahti.” Ja siis hüüatas: “KUIDAS SAAB OLLA INIMESEL NII PALJU ANDI!”
Aitäh Sulle, Marge, ning sügav kummardus Su proua emale! Ja Mustikale palju-palju õnne sünnipäeva puhul! 😀 No te vaadake teda!
Joonistan ühe ajakirja jaoks pilti mehest. Mika piilub mu tööd.
Mika: See on küll ilus mehekene! 😄
Mika: Minu mamma Helgi on vana … Issi on ka vana …
Mina: Aga mina?
Mika: Ei, sina ei ole vana! Sa oled noor nagu mina. #armsaimhetk
Minu esimene tellimustöö koroonakriisis. Hakkasime Tarieliga kohe lisatööd otsima. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, 14. märtsil kirjutasin FB-sse, et otsin illustratsiooni vallas lisatööd ja 17. märtsil tuli mulle esimene tellimus. Aitäh Sulle, armas Teele! Pärtu joonistamine oli eriline, sest andis jõudu ja julgust, et töö ja sissetulek ei katke. Meie firma müügid kadusid praktiliselt päevapealt. Nii et tuleviku tundus oma teadmatuses väga tume. Isegi parandamatu optimist, Tarieli, oli murelik ja vahel isegi sünge.
Nii et Teele ja Pärtu tõid sellesse tumedusse esimese heleda laigu. Siis me ju veel ei teadnud, et neid helendusi tuleb veel. Mul on alates märtsis tänaseni kogu aeg tellimusi olnud ja ma olen selle üle ütlemata rõõmus! Kõige suurem rõõm oli see, et sain jätkata Lucky Laika Vanasõnade sarja ja seda nende tellimuste abil elus hoida. Tarieli tegutses edasi meie toodete turundamisega nii palju kui võimalik ja hoidis Lucky Laika fänne meie tegemistega kursis.
Kuna Pärtu on pärit Monacost, siis käivitus minus kohe kuningliku pildi mõte. Nii kujutasingi uhket valget koera Monaco prints Rainierina tema pulmapäeval. Tema rinnal säravate medalite ja aumärkide hulgas on ka väike pilt pruutlooris koerast ehk tema abikaasast Grace Kellyst. Viimase kuulsast pruudikimbust on pärit ka piibeleheoksake printsi rinnal. Inglise vanasõna – A king’s face should show grace, eesti keeles, Kuninga ilme peab olema armulik – loob Grace nime ja ingliskeelse sõnaga toreda sõnamängu.
Selline on Pärtu ise oma koduses keskkonnas kui ta ei pea kuninglikku rüüd kandma 😉
Ja siin on Pärtu võtnud väärika poosi oma paraadportree ees.
See pilt jääb mulle alati tähistama üleminekut uude reaalsusse. Joonistamist alustasin 19. veebruaril “vanas heas maailmas” ja pildi lõpetasin 17. märtsil “uues karmis maailmas”. Sellest pidi tulema lihtsalt veidi naljakas ja kevadiselt lootusrikas pilt. Pilt, mis tähistab peatselt saabuva rohelise laine ootust, laine mis uhub üle halli maa, kõikvõimalikud õied vahuks harjal. Kuid selles uues olukorras, kus tuli hoopis haiguse- ja hirmulaine, pidi see pilt olema veel tohutult lootusrikkam ja naljakam.
Sarjas “Breaking Bad” küsib Jessie viidates Iiri perenimedele: “Possum. Since when did they change it to opossum? Opossum makes it sound like he’s Irish or something?” Seda sarja vaadates ja seda lauset kuuldes, tekkiski idee joonistada iiri rahvariietes opossumist pilt, mis illustreeriks iiri vanasõna. The older the fiddle the sweeter the tune ja eesti keeles – Mida vanem viiul, seda kaunim kõla – on pühendatud kõigile iirlastele tänaseks Püha Patricku päevaks. See päev on mulle armas olnud juba teismeeast kui lugesin M. Mitchelli “Tuulest viidud” (mida armastasin juba 13-aastaselt) raamatu järge A. Ripley “Scarlett”. Minu silme ette kerkisid kõik need rohelised väljad ja ristiheinalehed ning vaimustunult riietusin 18. märtsil (Püha Patriku päeval) alati rohelisse. Nii et panin siia pilti kogu selle päeva värviilu ja rõõmsa värskuse.
Ja selle pildiga kõlavad kokku ka minu kallile vanaemale nii armsad Ernst Enno luuleread: “Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad, tuul mängib lillelõhnaga …”
Comments closedMis loom või lind see on? 😉 Koonetoreke #mikasõnad
Comments closedShiba nimega Hatchi oli meie koeravõistluse viimane võitja, kellest veel pilt joonistamata, nii et võtsin selle pildi kohe aasta alguses käsile. Joonistus valmis veebruaris. Mind inspireerivad väga jaapani vanasõnad ja kultuur üldse. To teach is also to learn – eesti keeles – Õpetamine on õppimine. Kuna shiba inu on jaapani tõug, sobisid koer ja vanasõna kohe ideaalselt kokku. Mu meelest väljendab samuraiks olemine ja selle staatuse edasiandmine kõige paremini õpilase ja õpetaja suhet.
Hatchist sai armsa kutsikana innukas õpilane, õpetaja tegelaskuju on väljamõeldud täiskasvanud shiba.
Ja selline on ülinummi Hatchi ise. Te lihtsalt vaadake tema uudishimulikke silmi ja tähelepanelikku olekut – kindlasti on ta väga õpihimuline. Kuigi shiba inu on ka parajalt isepäine koer. No igal juhul tõeline samurai!
Selline numpsik oli Hatchi kutsikana.
