Olivia blogi Posts

Eelmisel nädalavahetusel jätkus meie laadakülastus Be Lucky`ga – olime Tartu Hansapäevadel oma tooteid müümas. Oli jälle väga tore kogemus. Varem oleme hansapäevadel ikka vaid külalistaja-rollis olnud. Hommikul sõitis kesklinna meie ees selline auto.

Kuidagi on tavaks saanud, et igal laadal kujuneb välja teatud kindel artikkel, mida ostetakse nagu oleksid ostjad omavahel kokku leppinud. Kui Noblessneris osteti kõige rohkem printe, siis hansapäevadel olid lemmikkaubaks meie kõrvarõngad.

Tartu Hansapäevad laienevad iga aastaga ja sel aastal olid nad hõivanud juba ka Emajõe kalda, mis oli ristitud Kunstilinnaks. Olid veel Raualinn, Kinolinn, Jaanilinn jne. Meie jõudsime vaid Kunstilinna kaema, sest see oli meile kõige lähemal.

Siin võib näha maali maalis : ) …

… ja kaarsilda lipuehtes.

Comments closed

Eelmisel nädalavahetusel käisime Be Lucky toodetega Noblessneri kvartalis vintage ja disainiturul. Turupaigaks oli üks vana tööstusangaar tavotist määrdunud põranda ja kooruvavärviste seintega. Kuid lahedad disainiesemed tulid selles ruumis kenasti esile. Ja kohe ukse taga oli jahisadam. Esimesel päeval paistis päike, kuid siis jäi foto tegemata. Seega on mul pakkuda hoopis tormisem ülevõte : )

Seadsime end sisse ja mõtlesime, et nii kõrvalisse kohta inimesed küll ei tule. Kuid siis hakkas rahvast tulema ja tulema ning see voog ei peatunud isegi õhtul. Merepäevade üritused tõid ikka väga palju rahvast mere äärde kokku.

Koos inimestega tuli ka toredaid koeri:

Nautisime laadamelu …

… ja -maiustusi …

… ning otse meie koha vastas kaupleva Fankadeliku glamuurseid vintage-rõivaid:

Jäime turuga igati rahule. Ja Noblessneri kvartal on ka niii põnev!

Comments closed

Suvi on niiiii mõnus! Ja eriti mõnusaks teevad selle lõhnad. Mul on palju suviseid lemmiklõhnu – mõned on kirjeldamatud segud millestki – on tunne nagu lõhnaks maa, vihmapiisad, rohukõrred. Kõik koos ja igaüks eraldi. On ka mingid lõhnad, mis eksisteerivad vaid mälestustes – lapsepõlvelõhnad. Näiteks värske heina lõhn heinaküünis. Aga on ka mõned selged ja tugevad lõhnad, mille nuusutamisest iial ei väsi. Siin need on:

Comments closed

Eelmisel nädalal korraldasin Tartu Kunstikoolis väikse lahkumispeo. 7 aastat tööd selles armsas koolis ja kollektiivis on nüüdseks läbi saanud – kolin Tallinnasse ja keskendun illustreerimisele. 

Tegi südame soojaks, et peaaegu kõik mu toredad kolleegid olid kohal. Ja mulle korraldati ka imeilus üllatus, mis võttis silmad märjaks. Suur-suur aitäh teile kõigile!

Comments closed

Raamatupoe lettidele on jõudnud uus raamat “Sõber on pärl”. Sellest raamatust kirjutasin oma blogis ka varem. Nüüd siis on kõik jutud ja pildid kaante vahele jõudnud. Janne Järva kirjutas armsad ja siirad lood ning mina joonistasin pildid : ) Väga tore töö oli. Aitäh Sulle Janne!

Ja lahe on veel see, et vahetult enne raamatu trükki minemist sain endale uue nime. Seega on see esimene raamat, mille kaanel on minu uus perekonnanimi : )

Siin mõned pildid raamatust (minu koduka portfoolios leiab neid rohkem):

Comments closed

Varthpor Hedi on muheda olemise ja hea südamega mehike, kellele meeldib seigelda. Ta käib meiega kaasas kaunitses kohtades nii Eestis kui ka mujal maailmas. Varthpor leiab nendes paikades alati midagi põnevat ja ainulaadset, millele meiegi tähelepanu juhtida. Tal on ikka hea tuju ja ta oskab hinnata hetke. Vahel ta lihtsalt istub ning naudib päikesepaistet ja lillelõhna.

Selle sarja postkaardid kannavad ainult häid sõnumeid – selliseid nagu Varthpor isegi : ) Mõtlesime Tarieliga seda sarja luues, et need kaardid oleksid sellised, mida saaks saata oma kallitele igal päeval aastas. Postkaarti kinkimine on ju nii armas komme, et seda võiks teha tihedamini kui vaid paar korda aastas. 

Comments closed

Vahepeal on meie elus nii palju juhtunud, kuid kuna tahtsime sõpru üllatada, siis hoidsime neid asju saladuses ; ) Nimelt – meil Tarieliga on nüüd uus ühine perekonnanimi – Lipartia! See on Tarieli isa nimi ja me soovisime seda endale juba siis kui abiellusime. Kuid selgus, et kuna Tarieli isa on kadunud, siis ei saa kuidagi tõestada, et Tarieli on tema poeg. Kuid sellel talvel ilmus isa välja ja me saime oma nime.

Ja uus kodu on meil Tallinnas, Pelgurannas. Tallinnasse kolimise mõte oli minul juba ammu ja armas Tarieli tuli sellega kaasa : ) Kortereid vaatasime päris palju, kuni lõpuks leidsime selle enda oma. Tahtsime kindlasti kolida Stalini-aegsesse majja ja sellisesse piirkorda, kus on lähedal palju parke Haiku jaoks ja meri. Ning sinna me saimegi. Ja meil on väike rõdu, kuhu ma kavatsen riputada potid punaste pelargooniumitega!

Ühesõnaga – kõik see oli meie sõprade eest varjatud ning me korraldasime neile peo, kus avaldasime oma saladused. See oli ikka korralik üllatus – nii tore oli nende jahmunud ja rõõmsaid nägusid näha. Nad nimetasid meid dramatiseerijateks. Aga tegelikult meile Tarieliga lihtsalt väga meeldivad üllatused : )

Siin pildil ei tea sõbrad veel midagi. Nad arvavad, et see on ühe minu tuttava tühi korter, kus me lihtsalt pidu peame.

Selle kauni ja maitsva tordi tegi ja maalis meile Elina Sildre.

Comments closed

Be Lucky uus sari kannab meie esiisade nimesid. Gustav oli minu vanavanaisa ja Auleid Tarieli vanaisa nimi. Selle sarjaga teeme kummarduse inimestele, kellest põlvneme ja kellega meil endil pole olnud võimalust kohtuda, kuid kes elavad meis endis edasi. Tarieli ema ütleb ikka, et näeb Tarielis üha rohkem oma isa ja minule meeldib kirjutada nagu minu vanavanaisale, kes hea meelega luuletusi kirjutas.

Iga sarja pilt kannab endas erinevat inimlikku emotsiooni. Esimene pilt on veidi nukker, kuid midagi pole teha – just sellisena see mu silme ette kerkis. “Hiir vihmas”:

Selle sarja piltidel on vanaaegsetes riietes loomad nagu vanasõnade sarjaski. Kuid saladuskatte all võin öelda, et loomad ei jää kindlasti ainsateks tegelasteks meie piltidel / toodetel. 

Comments closed

Siin on minu veidi hilinenud lihavõttepühade tervitus kõigile : ) Aga kuna minu Setumaa-vanaema pidas ikka vene õigeusu munadepühi, siis polegi ma nii väga hiljaks jäänud. Pealegi värvisime me Tarieliga sel aastal nii ilusad munad, et lihtsalt pean neid teiega jagama.

Comments closed

Eelmisel nädalal käisin külas Roosi koolis. Seal õpivad sügava vaimse ja füüsilise puudega õpilased. Mind kutsus neile lastele külla logopeed ja klassiõpetaja õpetaja Anne Nukk. Tema soov oli, et ma sealse kunstipäeva raames lastele oma pilte näitaksin ja räägiksin sellest, kuidas ma neid joonistan.

Kõigepealt mängisid lapsed pilli, laulsid ning siis tantsisime kõik koos tibutantsu : )

Eks ma vähekese pabistasin ka, et kas oskan ikka nii rääkida, et lastel huvitav oleks. Aga kõik läks väga hästi : ) Lapsed olid vahetud ja südamlikud. Näitasin neile oma muinasjutu- ja loomapilte, sest just viimaseid on mul päris palju kogunenud. Vaadati ja kuulati hiirvaikselt ; ) ja vastati innukalt kui ma midagi küsisin. Pärast said lapsed ka ise võluloomi ja tavalisi loomi joonistada.

Siin mõned pildid laste töödest. Nagu näha – kass on lemmiktegelane:

Comments closed