Skip to content

Mese itt, mese ott!

Just selline tore ungarikeelne pealkiri on näitusel, mis 6. märtsil Eesti Lastekirjanduse keskuses avati : ) tõlkes “Ristipidi lood”. Näitus on üleval 27. aprillini.

Tegemist on Eesti ja Ungari koostööl valminud näitusega. Eesti ja Ungari kirjanikud kirjutasid spetsiaalselt selle näituse jaoks muinasjutud. Need tõlgiti vastavalt – Eesti lood ungari ja Ungari lood eesti keelde. Seejärel asusid tööle kunstnikud, kes valisid vastasriigi juttudest ühe, mida illustreerida. Nüüd on kõik need pildid Eesti Lastekirjanduskeskuses kokku saanud. Näitus rändab algul mööda Eestit ja suundub siis Ungarisse. See on mahukas ja mitmekülgne näitus, sest kunstnikke ja erinevaid lähenemisviise on nii palju : ) Aitäh Viive Noorele ja kõigile teistele tänu kellele see ilus idee teoks sai!

Mina valisin Peter Doka kirjutatud loo “Lilla kuningatütar”. See muinasjutt osutus väga populaarseks – mitmed eesti kunstnikud valisid just selle loo. Ilus jutt räägib armastusest ja selle kõikevõitvast jõust. Ja siin minu pilt ongi:

Näitusel esindatud töödest pandi kokku ka ilus kataloog.

Siin valik pilte, mis mulle näituselt kõige enam silma jäid. Hoiatan ette – neid on palju ; ) Kõigepealt Eesti kunstnike tööd!

Anne Linnamägi töö juurde sobivad ideaalselt ka laetuled : ) Tema joonistas pildi Peter Demeny muinasjutule “Talv aitab”.

Regina Lukk-Toopere pilt on liikuva ja laheda kompositsiooniga. Jutu autor on Anna Menyhert ja loo pealkiri on “Komponoo ja Liisi”.

Kertu Sillaste rõõmus ja naeratama panev pilt sündis Janos Lackfi jutule “Agnes ja muundujad”. 

Jüri Mildebergi mõnusalt detailne töö valmis Angi Mate jutule “Elas kord rätsep”. 

Viive Noore põnevalt lahendatud Peter Doka jutule “Lilla kuningatütar” – ka selle pildile sobib laetulede sära. 

Ja siit tulevad Ungari kunstnikud!

Andras Baranyai väga lahe koomiksilaadne lähenemine Leelo Tungla loole “Jänes Juliuse arvuti”. 

Panni Bodonyi peen ja mahedas tonaalsuses lahendatud Kätlin Kaldmaa “Lugu Keegi Eikellegitütre vihmapilvest”.

Sarolta Szulyovszky toredalt roheline pilt rippus näitusel kohe minu punastes toonides pildi kõrval – nii me täiendasime teineteist. Tema illustreeris Aidi Valliku juttu “Kade päkapikk ja jõuluingel”. 

Ja veel meeldis mulle väga Levente Szabo pilt Kristiina Kassi jutule “Hiigel-Herberti draakon”. Sel pildil on lahedad pinnafaktuurid ja armsad väiksed detailid, mida kohe esimesel pilgul ei märkagi. 

Be First to Comment

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga