Jaanuari alguses käisid meie kodus külas ja meist lugu tegemas ajakirja “Pere ja Kodu” ajakirjanik Ester Vaitmaa ja fotograaf Hele-Mai Alamaa. Väga-väga tore ja esmakordne kogemus oli rääkida oma elu-, armastuse- ja töölugu ning püüda ise samal ajal kaunilt fotole jäädvustuda 🙂
Ise kujutasime Tarieliga seda umbes nii ette, et fotograaf teeb paar klõpsu ja ajakirjanik räägib meiega siis pärast pikemalt juttu. Aga tegelikkuses oli nii, et kaks tundi möödusid nagu lennates ja terve selle aja Hele-Mai muudkui pildistas meid. Ester esitas küsimusi ja vahepeal meelitas koera lavašitükiga pildile või tegi Mikale nägusid. Nii et meeskond töötas suurepäraselt.
Aga muidugi jäime sellise korraldusega väga rahule, sest saime nii palju ilusaid fotosid …
… sealhulgas musipilte.
Ja pildid meie kummagi töötoast. Tarieli oma (ajalooline pilt, sest kogu see ladu liigub meie päris-lattu ära) …
… ja minu töötuba. Me Mikaga kanname mõlemad väikseid hõbedast sõlgi, mis Tarieli meile kinkis, kui Mika sündis. Esiteks sellepärast, et olen ja seega ka Mika on, setu päritolu. Ning teiseks sellepärast, et me elame praegu Sõle tänaval 😉
Mika “töötab” ka aeg-ajalt minu toas. Mõõdab ja sorteerib asju 😉 Hihii! Appi, kui nummi ta ikka on.
Siis veel mõned naljapildid, kus üritasime Lucky Son of a Bitchi siidsalli pildistada 😉
Mikaga köögis. Pakkusime külalistele veidi Setu ja Gruusia mõjutustega toitu. See on lahe jäädvustus, sest Hele-Mai suutis meie kirjut kööginurka ka kuidagi lahedalt maaliliseks muuta. Ja niiviisi olen Mikat toimetades kandnud ja kannan, nagu vist kõik emad omast käest teavad.
Haikust sai ka mõned armsad pildid.
Ning peale seda külastust kirjutas Ester suurepärase loo, rääkides lisaks Lucky Laika helgele maailmale ka meie tumedamast brändist Lucky Son of a Bitch. Koos piltidega saime endale ajakirjas ruumi lausa viis lehekülje jagu. Nii et oleme super-rahul 🙂 Aitäh veelkord Estrile, Hele-Maile ja ajakirja peatoimetajele, Kerttu Jänesele!
