… esimest korda lasteaeda. Eks see oli mulle üks suur vabaks laskmise ülesanne. Lasta tal minna, sest ta on seisnud juba pool aastat erinevate lasteaedade värava taga, jälgides seal mängivaid lapsi ja küsides meilt paluvalt: “Kuna?” Mulle ikka tundub, et ta on nii väike. Isegi kui ta vahepeal mänguhoos äkki peatub, end armsalt minu poole kallutab ja rahustavalt ütleb: “Ära muretse, emme! Meil on kõik hästi!”
Neil ja veel nii paljudel hetkedel näen ma temas Tarielit. Mika on heatujuline, arukas, asjalik, väga uudishimulik ja ka üsna jäärapäine laps. Need omadused on tal Tarielilt, aga tal on ka minu jutukus, väga hea mälu, ettevaatlikkus ja pehmus. Ikka muretsen, kas ta saab seal hakkama. Meie kumbki Tarieliga lasteaias ei käinud ja vb seetõttu oli kooliminek mulle üsna suur šokk. Ma nimelt polnud väga palju lastega suhelnud ja nö enda kohta “karjas” otsima pidanud. Tarielil samas, polnud probleeme, kuid otsustasime, et anname oma tibule siiski võimaluse igapäevaselt omavanustega olla ja areneda. Suhtlemine, nii suurte, kui väiksete inimestega, talle meeldib. Ka igal hommikul samal ajal ärkamine on osutunud meie kõigi jaoks heaks. Lasteaed asub meie kodust kahe minuti kaugusel, nii et me ei pea õnneks väga vara ärkama. Kell 8 oleme kõik kolmekesi vannitoas ja peseme hambaid, et hommikust süüa ja kell 9 lasteaeda jõuda. Muidu ikka uimerdasime ja tõusime kauem. Nii saame ka ise Tarieliga rutem oma tööde kallale asuda.
See postitus algas mul 2. okt., praegu on 12. okt., sellepärast saan juba kirjutada, kuidas Mikal läinud on. Esimesel viiel päeval läks kõik ülihästi – Mika ei jõudnud uut lasteaia-päeva ära oodata ja kodus rääkis sellest palju. Pigem ei tahtnud ta sealt ära tulla. Kuuendal päeval tuli nutt, mis küll rühmaruumi jõudes kohe katkes, sest ta suunati otse maalima. Ka ülejäänud päev möödus hästi ja talle järgi minnes, tuli mulle vastu rõõmus Mika. Pärast lasteaeda pidime ta veel vanaema juurde viima. Seal teatas Mika, et ta ei taha olla ei vanaema juures, ega kodus, vaid viidagu ta kohe lasteaeda tagasi. Kuid me tegime nii nagu õpetaja soovitas ja jätsime ta järgmisel päeval koju puhkama. Ühesõnaga mulle tundub, et lasteaeda minekuks oli Mikal õige aeg ja kindlasti kogeb ta seal rohkem ja huvitavat, kui vaid meiega kodus olles. Ilusat lasteaiateed Sulle, mu kallis numpsik!