Kuu: märts 2010

Ja nüüd sellest, mida me juba ammu planeerisime, aga alles nüüd teostada püüame. Ja tundub, et see ettevõtmine võtab kauem aega ja lükkub hoopis pulmade järgseks. See on nimevahetus. Meil mõlemal Tarieliga oli mulje, et see käib väga lihtsalt. On vaja lihtsalt nime ja avaldust selle nime soovi kohta ja ongi kõik. Kuid praktika näitas midagi muud.

Perekonnaseisuametis (kus nimevahetust peaks saama teostada) öeldi meile kohe, et Tarieli on sündinud vallaslapsena ja seega pole tõendatud tema seos oma isaga. Tema sünnitunnistusele on kirjutatud tema isa eesnimi – Tamazi, kuid mingi kummalise nõukaaegse “eetika” tõttu on perekonnanimeks kirjutatud Koppel (Tarieli ema endisest abielust pärinev nimi). Ning kuna tol ajal ei tunnistanud vabaabielusid ja vanematel pidi olema üks nimi, siis loodigi selline olematu isik nagu Tamazi Koppel. Rahvastikuregistris pole sellist inimest olemas. Küll aga on olemas Tamazi Liaprtia. Just seda ilusakõlalist perekonnanime me ihkamegi endale saada. Et säiliks Tarieli side oma gruusia (megreeli) juurtega. Et meil oleks ühine perekonnanimi ja olgem ausad – Lipartia kõlab palju-palju kaunimalt kui Osik või Koppel kokku.

Me tahame ühist nime ning kuna mina ei taha olla Koppel ja Tarieli ei taha olla Osik, siis on see meie ainus võimalus, sest nimeseadust lugedes tuleb välja, et mingit suvalist perekonnanime küll inimene võtta ei saa. Peab olema tõendatud side antud perekonnanimega. Meil oleks võimalus võtta Tarieli emapoolse suguvõsa nimesid – Padosepp, Samoson ja Zopp. Nende nimede osas on meil ka ühine arvamus – need ei lähe kohe mitte! Ja minu suguvõsa perekonnanimede valik – Lukk, Siim ja Peralaan, pole ka meie ideaalile lähedane. Seega jääb meil üle ainult võidelda Lipartia nime eest.

Praegu esitasime me taotluse (ühe tuttava juristi soovitusel, kes meid veidi aitab)regionaalministrile, kes selle üle vaatab ja koos komisjoniga otsustab. Ja kui vastus on ei, siis peame kohtusse avalduse esitama ning Tarieli ema peab tunnitajana kohale tulema. Lisaks sellele pole see üldse odav.

See nimeseadus ei meeldi mulle üldse, sest see on eestlasi diskrimineeriv. Näiteks võib venelane või mõnest muust rahvusest inimene endale ükskõik millise eesti nime võtta. Ehk siis riik “toodab” selle seaduse abil võltseestlasi.

Huuhh, kui kuri postitus tuli.

Comments closed

Väga ootamatu asjaolu meie jaoks seoses pulmadega on minu isa hoiak. Me muretsesime suurt pidu plaanides sellepärast, et kuidas isa seda kõike võtab. Eks ta ole selline toriseja ja vahel ka halvasti ütleja. Kuid tundub (ma igaks juhuks ei sõnu ära), et ta on meie üle hoopis uhke. Ja ootab kannatamatult, millal pulma saab. Muidu ma mõtlesin, et ta üldse ei hooli või ei taha tulla ja ollagi seal (sest meie kihlumisest ei teinud ta nagu väljagi). No eks näis. Igal juhul ütles ta meile, et me oleme Tarieliga väga mõnus kooslus : )

Comments closed

Kuni veebruari keskpaigani oli tegelikult kõik pulmadega seonduv väga kenasti sujunud. Olime elanud mõnusas pulmauimas ja eriti mitte millegi pärast ei muretsenud. Kuni hetkeni, mil helistasin enda Athenas toimuva näituse suhtes. Telefonile vastas meiega eelmisel suvel rääkinud noormehe asemel hoopis naine. Vahepeal oli Athena keskus uue personali saanud. Kuid meie ei teadnud sellest midagi.

Pilt puudu – midagi välguga seotut vist ; )

Selline tunne oli küll ; )

Õnneks olid kõik broneerinud siiski tehtud ja ka kehtivad nii ruumide osas pulmade, kui ka näituse jaoks. Kuid menüü ja muud hinnapakkumised tuli nüüd nende uute inimestega kõik uuesti läbi rääkida.

Pean tunnistama, et mina olin küll väga mures, kas kõik ikka toimib ja kas me üldse saame oma tähtsat üritust selles kohas korraldada. Siiski lahenes kõik meie jaoks hästi. Inimene, kes noormeeste asemel toimetas, arutas meiega kõik läbi – menüü jäi paika ja hind samuti. Ainult näituse ülespanekuks tuleb mul endal abilised leida. No pole hullu. Peaasi, et üldjoontes kõik kenasti lahenes.

Comments closed

Arvasin, et mida lähemale meie pulmakuupäev jõuab, seda rohkem hakkan kirjutama. Aga tundub, et läheb hoopis vastupidi. Tegemist on palju ja alati ei jõuagi emotsiooni kohe kirja panna. Eks ma püüan seda siis tagantjärgi teha.

Juuksuri ja kosmeetiku juures käia oli väga tore. Läksime Tarieliga kahekesi, et uurida, mis vahe on pruudimeigil ja pruudisoengul piduliku meigi ja piduliku soenguga (hinnad on erinevad). Salongis võtsid meid vastu kolm neiut, kes alguses olid suhteliselt igavleva ja ükskõikse olekuga. Kuid lahe oli vaadata, kuidas kõigi nende hoiak muutus, kui ma laususin maagilise sõna “pulmad”. Nad lõid justkui sisemiselt särama ja külvasid mind küsimustega üle – milline tuleb soeng, milline juuksekaunistus, milline meik. Ning kui kuulsid, et mu juukseid hakkab kaunistama väike kübar, siis noogutasid nad silmade särades pead, justkui nähes mind juba täies ilus.

Pilt puudu – pildil vist Kerli Kõiv kübaraga

Soeng peab olema pilkupüüdev ; )

Nad seletasid mulle kannatlikult et pruudimeik on sellepärast kallim, et see võtab kauem aega ja et seda tehakse hästi põhjalikult, et pruut ennast tähtsal päeval ikka väga hästi tunneks. Ka Tarielile lubati kerge meik teha ; )

Comments closed