Mai lõpus käisime Tarieliga Riias, vahepeal on igasuguseid asju juhtunud, millest tahan ka kirjutada. Kuid olen kronoloogilisuse austaja ja seepärast tulgu kõik järgimööda. Meie reis oli lühike, kuid toimus nii õigel ajal – enne kiiret suvehooaega saime korraks aja maha võtta. Ilm oli suviselt soe, lausa palav, nii et tundus, nagu oleksime kaugele lõunasse reisinud 🙂 Ma armastan maikuist leherohelist värvi. See on selline pehme toon, mille päike kuldseks värvib ja mida vaadates tundub, et kõik on alles ees.
Kuid see polnud vaid puhkusereis, vaid meil oli plaanis ka disainipoode külastada. Uurida, mida Riias pakutakse ja kas ka meie asjad võiksid siia sobida. Nii et asusime linna imetledes ühtlasi ka poodidesse teele. Riias on väga palju ilusat arhitektuuri …
… ja sooja oli juba hommikul mõnusalt.
Üks poodidest asus sellise üldse-kõige-lahedama-maja vastas. Ehitusaastaks oli tal minu isapoolse vanaema sünniaasta – 1923 ja …
… seda kaunistav reljeef kujutas maakeral seisvat vombatit?!?! kui jube jabur ja armas!!!
Disainipood, M50, sisaldas palju lahedaid asju (Eesti brändidest oli esindatud Bold Tuesday), …
… mu lemmikud olid need juuksekinnitused.
Tegime väikse lõunapausi ja liikusime edasi. Teel kohtasime lahedaid faktuure, …
… ornamente …
… ja filmikaadreid – “naine suitsetab rõdul” näiteks 😉
Järgmine meelejääv pood oli Muhamors (tähendab “kärbseseent” arusaadavalt).
See oli boheemlasliku tunnetusega ja tõeliselt värviline.
Isegi kõige karmimad mehed leebusid selle värvipillerkaari keskel.
Ja poe ees oli veel tore väike terrass …
Mälestuseks ostsin endale sealt armsa shibaga rahakoti.
Järgmine pood, Riija, oli kindlasti kõige muljetavaldavam Riia disainipoodidest. Sest esiteks oli siin väga mõnusalt ruumi ja avarust nii põrandapinna kui kõrguse osas.
Ja teiseks leidsime sealt asju, mida teistes poodides polnud. Näiteks selliseid kalad – Tarieli armus kohe ja soetas endale selle “sõbra”, kuigi ütles, et ta ei tea, mida sellega peale hakata 😀 Kuid rõõmu valmistas see kala talle igatahes palju!
Veel oli seal poes selline muhe jalanõude alus. Saime teada, et “Laika” tähendab läti keeles “Aega” (Laiks – aeg). Nii et Lucky Laika võiks pool inglise, pool läti keeles tähendada – Õnnelikku Aega 🙂
Veel olid seal nummid HUGU karud. Väga stiilsed ja moodustavad hea terviku oma alusega. Neid olime ka Eestis näinud. Hea töö!
Vahepeal põikasime ka oma hotellist läbi, et veidi puhata ja hiljem veel linna jalutama minna. Meie toaga oli mingi viivitus ja seetõttu anti meile hüvituseks suurem ruum 🙂 See osutus väga lahedaks kolme aknaga toaks. Mul on akende arvuga mingi teema – mida rohkem, seda parem. Tore ju kui ühest toast saab kiigata kolme suunda.
Hotell asus linnasüdames, seega avanes sealt vaade otse Riia tuiksoonele.
Hommik, …
… õhtu …
… ja öö.
Kõige rohkem avaldas mulle muljet stalinistlik kõrghoone, mida nägi nii paljudest Riia kohtadest, just selle kõrguse tõttu ning tänu ookertellistele värvus maja päeva jooksul paljudesse eri varjunditesse. Meie aknast avanes sellele ideaalne vaade.
Aga meie õhtusest jalutuskäigust ka. Mõtlesime niisama hulkuma minna. Et seekord ei otsi mingeid vaatamisväärusi, vaid lähme sinna, kuhu jalad viivad. Ja läksimegi. Jalutasime pargis ja seejärel viisid jalad meid – üllatus-üllatus, Riia Kunstiakadeemia hoone juurde. Ja pidime mitu korda üle vaatama, et oma silmi uskuda. Riia Kunstiakadeemia asub kirikus! Eriti kontrastselt mõjub see fakt, et Eesti Kunstiakadeemial pole isegi oma hoonet veel praegu 🙁
Kuid see kirik-akadeemia oli igatahes väga-väga võimas! Ilus ja ruumikas hoone ja kui üllatus möödus, siis tundus igati loomulik see kunsti ja pühakoja kooslus. Hoone ette oli paigutatud üks õpilastöö – stiliseeritud Willendrofi Venus / peegelkuul. Väga hea boheemlasliku tunde lõi.
Ka Tarielile meeldis kool väga – tahtis lausa lennata 😀
Piilusime korraks ka sisse. No sellised aknad peaksid olema igal kunstikoolil – väga inspireeriv! Samuti lagede (loe: võlvide) kõrgus.
Üks õpilastöö.
Jalutasime veel ühes pargis.
Mõned asjad on täpselt samad, mis Eestiski 😉
Õhtul logelesime hotellis süües maasikaid ja vaadates halba filmi Mariah Carey´ga 😀 Väga kosutav!
Järgmiseks päevaks olime jätnud vaid paar poekülastust ja endale rohkem vabadust. Seega nautisime rikkalikku hommikusööki (värksed crossandid olid ülihead!!) ja veetsime aega keskhommikuni hotellis pikutades ja lugedes.
Teisel päeval linnas jalutades märkasime juba rohkem detaile. Näiteks seda, et paljude rõdude alused on kaunistatud. Loogiline, inimene vaatab ju alt üles ja siis on kena, kui on mida imetleda.
Mõned rõdud olid aga üsna halvas seisus. Ilusast ornamendist võib vaid aimata lohe kujutist.
Kahest selle päeva disainipoest oli lahedam stiilses funkmajas asuv, Look at Riga – pood ja 5D kino koos.
Põranda asemel sillutis …
… ja müügil ilusaid asju (Eesti brändidest esindatud Ööloom, Kuma ja Bold Tuesday).
Matkasime ka üle Daugava, et vaadata Läti Rahvusraamatukogu ja selle tohutult laia jõe ületamisel tekkis mul nagu mingi ängistus või hirm. Tuul oli väga tugev ja vesi silla all eriti tormine, nii et tekkis selline tunne, et oled pisitilluke nagu võililleebe tuules ja võid vabalt sinna külma vette pudeneda.
Rahvusraamatukogu polnud nii ilus kui lootsin, …
… kuid hea et ka sellele poolele linna jõudsime, sest seal oli hoopis teistsugused majad (mida muidugi näeb eeslinnas ka Riiasse sisse sõites). Näiteks otse rahvusraamatukogu vastas seisis selline maja. Riias on kahjuks väga palju renoveerimata maju, mis näeksid korda tehtult täiesti ok välja.
Ja veel kontraste Daugava kaldal. Kõrvuti asetsesid siin ka sellised majad. See õrnroosa klassitsistliku joonega maja on ehitatud 1900 aastate algul nagu suurem osa Riia kesklinna maju, …
… aga mis juhtus 60 aastaga??
Vanalinnas nägime õnneks taas arhitektuuri, millel silm lausa puhkas. Punasest tellisest kiriku kõrval oli endale koha leidnud modernne maja, mis koondas endasse nii uue kui vana. Ilus!
Siis veel lemmiku – stalinistliku maja, milles asub Läti Teaduste Akadeemia, külastamine. See asub bussijaama lähedal ning seega oligi hea seda viimasena lähemalt vaatama minna. Vikipeedia ütleb, et kohalikud kutsuvad hoonet ka Stalini sünnipäevatortiks ja Kremliks.
Stalinistlikke hooneid vaadates on mul alati kahetised tunded – ma imetlen hoonet, mulle tõesti meeldib stalinistliku arhitektuuri suurejoonelisus, kuid tunnen kibedust korra vastu, kui need majad ehitati. Paradoks.
Bussijaama lähedal asus ka suur turg, kust me endale tee peale veel maasikaid kaasa ostsime ja algaski meie tagasisõit. Rahulik kulgemine teineteise ja raamatute rahulikus seltskonnas. Oli väga mõnus lühike reis!
Ja praegu käivad läbirääkimised paari disainipoega, kes võibolla on sügishooajaks meie kaubast huvitatud. Kokkuvõtteks võib veel öelda, et Riias on head ja erilist disaini ja poode, kust seda osta saab, kuid kindlasti vähem kui Tallinnas. Seega neil on veel arenguruumi, kuid tublid on nad ikka!
Ahjaa, Riiast lahkudes, bussijaamas, nägime naist, kes kandis Lucky Laika kõrvarõngaid. Positiivsest emotsioonist haaratuna kinkisime talle postkaarte ja uurisime, kust ta need ehted ostis. Tallinnast, vastas ta, ta käivat kord nädalas Tallinnas tööl. Nii et meie asjad jõuavad juba vaikselt Riiga 🙂
