Enne leopardi (millalgi oktoobris) joonistasin jääpangal hulpivate jääkarude pildi. Leidsin laheda islandlaste ja eskimode vanasõna – Sa ei saa teada enne, kes on sinu sõber, kui jää murdub. Ning kaks armsat jääkarupoega sobisid selle juurde hästi. Peas kannavad nad vahvaid inuiitide mütse.
Enne põhjapõtrade pilti joonistasin veel leopardi pildi. Tahtsime üle pika aja ka mõnda üksikut naissoost looma kujutada ning vanasõna “In every woman there is a queen” eeldas üht kuninglikku looma, nii valisimegi leopardi. Joonistasin ta oma lemmikkuninganna, kuninganna Elizabethi, järgi. Krooni kaunistavad Inglismaa (roos), Šotimaa (karuohakas) ja Iirimaa (ristikheinaleht) sümbolid.
Leopard kannab ka kuninganna Elizabethi kroonimiskleidi järgi joonistatud rüüd.
Proovisin erinevaid variante.
Mõned inspiratsioonipildid ka.
Te lihtsalt vaadake seda kleiti ja neid tikandeid!
Kaunis kuninganna!
Hakkan nüüd lõpuks ka vahepeal valminud pilte lisama.
Jõuluaja vaieldamatu lemmikpilt, mis kõige rohkem austajaid kogus ja millega postkaardid said peaaegu läbimüüdud, oli põhjapõdrad : ) Joonistasin seda pilti tuli takus, sest veel paar päeva ja me poleks jõudnud seda enam trükki anda. Kuid ma sain selle täpselt valmis ning on nii hea meel, et need saami põhjapõdrad inimesteni jõudsid. Mu armas tädi Riina, kes teab jõuludest kõike ja kelle jõulukuusk on alati kõige kaunimalt ehitud, ütles, et see on ideaalne jõulupilt : )
Lahe, et selle pildi puhul läksid mitu asja nagu iseenesest paika. Olin juba ammu otsinud sobivaid loomi vanasõnale – “Coffee and love taste best when hot.” Arutasime Tarieliga, et need peaks olema loomad, kes on kuidagi kohviga seotud. Tema pakkus tsiibetkass (kes “töötleb” kohviube), mina aga kaamleid. Kumbki ei tundunud päris õige. Äkki välgatas – joonistaks saamideks riietatud põhjapõdrad, sest Lapimaal on ju alati külm ning kuum kohv ja kuum armastus sobiksid sinna hästi.
Alles hiljem saamide kohta lugedes leidsin, et külmas keskkonnas sooja hoidmiseks joovad nad päeva jooksul tõesti palju kohvi. Nii et klappis ideaalselt.
Eriti kihvt oli see, et pilt sai ka Eesti Rahvusraamatukogu Tarbekunsti jõulumüügi reklaampildiks, nii et terve kesklinn oli meie põhjapõtru täis 🙂
Üks selfie ka oma pildiga ; )
Näitan ka kuidas põhjapõtrade pilt arenes.
Ja ongi valmis!
Ahh, kuidas mulle meeldivad üllatused (muidugi head üllatused)! Ja eelmise aasta lõpus oli neid lausa mitu tükki : )
Esimene tore üllatus juhtus novembris. Osalesime Tarieliga Helsingis litsentsiüritusel Nordic Brand Licensing Market. Peale meie osalesid Eestist veel kaks firmat Pürg ja Stencilit. Teised litsenseerijad olid Soomest, Rootsist ja Taanist, agendid (litsentsiostjad) aga USAst, Jaapanist, Hong Kongist, Hispaaniast, Itaaliast ja Soomest.
Iga firma pidi end esitlema 10-minutilise pitch`ga ja selle ootus oli muidugi väga närvesööv, kuid etteruttavalt võin juba öelda, et Tarieli sai suurepäraselt hakkama. Aga lisaks sellele, saime kuulda ka suurte litsenseerijate nagu näit Muumide ja Angry Birds`i (Rovio) lugusid. Nad rääkisid vabas vormis oma eduloost ning tõusudest ja mõõnadest. See oli väga põnev!
Suure muumitrollide austajana pakkus mulle eriti huvi just Muumide lugu. Lahe oli see, et Muumide litsentse müüb Tove Janssoni vennatütar Sophia Jansson koos oma abikaasaga. Nad on Muumide brändinga väga head tööd teinud, hoides ja austades Tove kunsti ning tema raamatute põhiväärtusi – perekond, sõprus, rahu, loodusearmastus jne.
Soome tuntumatest tegijatest osales samuti nagu meiegi, litsenstimüüjana, Mauri Kunnas. Tema illustreeritud raamatuid laenutasin juba lapsepõlves kooli raamatukogust : )
Tarieli esitles mõlemaid meie brände Lucky Laika ja Lucky Son of a Bitch. Tema pitch oli nii hea, et kolmel korral ajas publiku naerma : )
Ürituse päevad olid pikad ja pingelised, kuid korraldus oli väga hea ja lõõgastumiseks (kuigi ka seal sai tööjuttu ajada). Esimesel õhtul oli kõigile pidulik õhtusöök organiseeritud ühes Helsingi vanimas majas. Ruum oli väga kaunilt dekoreeritud, nii et tekkis kohe jõulutunne, kuigi oli alles novembri lõpp.
Ja vaadake neid lauakaunistusi!
Ja siis korraga tuligi see suur üllatus. Üritust juhtiv naine ütles, et nad korraldasid meile traditsioonilise Soome jõuluõhtu (kuigi enne pidulikku õhtusööki käiakse tavaliselt saunas, aga sauna pakuvad nad alles homme :)). Niisiis pidulik õhtusöök ja seejärel tuleb üks eriline külaline. Mina ei jõudnud veel midagi mõelda, kui Tarieli vaikselt ütles: “Jõuluvana!”
Mu süda kohe võpatas rõõmsalt. Ja täiesti uskumatu, ma muutusin taas nagu väikseks lapseks, kes seda imelist külalist kannatamatult ootama asub. Veel veidi läks aega ja järsku – seal ta oligi – JÕULUVANA!!! Korraldajad jagasid kingitusi laiali ning Jõuluvana tervitas kõiki külalisi (üle 100 inimese) isiklikult.
Ma olin nii rõõmus ja ärevil ja kõige kummalisem oli see, et ma selliseid tundeid üldse ette näha ei osanud. Olin kuidagi nii liigutatud, et korraga leidsin end pisaraid pühkimast. Rõõmupisaraid muidugi. Ja siis ta tuligi meie juurde. Ja mina lihtsalt hüppasin talle suure rõõmuga kaela.
Mitte et ma oleks Jõuluvanaga kohtumisest kunagi väga unistanud või midagi, aga ju see oli mu südame salajane soov juba lapsest peale ning polnud vahet, millal see soov täitub. Rõõm oli ühtmoodi suur!
Ja Jõuluvana oli täpselt selline nagu ta pidi olema – suur, soe, rahuolevalt muhelev ja naeris nii nagu … noh, ülimuhedalt! Ju talle olid lapsed ja lapsemeelsed ka varem kaela langenud. Igal juhul ma olin nii õnnelik ja rahul. Ning terves meie laudkonnas toimus peale seda minu ülisiirast emotsiooni nagu mingi vabanemine. Kõik naersid ja naljatasid ja vaatasid mind kuidagi härdunult ; ) Tarieli rääkis neile, et ei tea jah, kuidas see Jõuluvana Oliviale nii mõjus, et viimati nuttis ta niiviisi meie pulmas. Jah, nii see tõesti oli – ka siis oli liigutus suur.
Kui Jõuluvana lahkus, siis rääkis õhtujuht edasi, et nüüd saadetakse Soome peredes traditsiooni kohaselt lapsed magama ning täiskasvanud asuvad magustoitu sööma ning kohvi ja konjakit mekkima. Seda kõike pakuti nüüd ka meile. Hiljem kuulsin temalt veel, et traditsiooni juurde käib ka hommikune riisipuder rosinatega, mille sisse on peidetud mandel ning kes selle leiab, selle soov läheb täide.
Peale seda imelist õhtut jalutasime Tarieliga veel veidi jõuluehtes Helsingi kesklinnas …
… ja kohtusime muumitrolliga ; ) Kuid läksime üsna pea hotelli, sest meie pitch oli järgmisel päeval ja Tarieli tahtis veel harjutada. Pealegi oli ilm üsna krõbekülm.
Kaks töist päeva läksid kiiresti ja eks näis, kas ja kuidas saadud kontaktid ja tutvused vilja hakkavad kandma. Igal juhul oli see meile väga vajalik ja edasiviiv kogemus. Pluss Jõuluvana!!!
Enne ärasõitu käisime veel Helsingi kesklinnas asuvas Vaikuse Kabelis. See oli eriline ja tõesti väga suurt vaikust ja rahu pakkuv elamus, kuigi olime seal vaid veidi aega. Arhitektuuriliselt ka väga lahe.
Ja siis ja siis – detsembri alguses üllatas mind Tarieli : )
Ta korraldas mulle üllatussünnipäeva!!! See oli niiiiiii lahe : D ja mulle täiesti ootamatu. Ta suutis seda täiesti salajas hoida. Ütles vaid, et laupäeva õhtul lähme kahekesi õhtusöögile ja tantsima. Minu sünnipäev on kõige kiiremal ajal aastast – jõulude eel – EKA ajal oli mul siis sess, nüüd oleme laatade ja poodide varustamisega väga hõivatud, nii et Tarieli poolt oli suur kangelastegu see pidu kõige selle vahele suruda. Aga ma olen talle nii tänulik, et ta seda tegi, sest see andis pingeliseks laadaperioodiks nii palju jõudu!
Sünnipäevahommikul sain Benjamin Lacobi illustreeritud Frida prosside komplekti Tarielilt kingiks. Need on niiiii ilusad!!!
Niisiis Kivi. Paber. Käärid. ootas meid Tarieliga. Uksel vaatasin, et näed kui tore, paar sõpra on ka siin söömas samal ajal – Krista ja Kaidi … Ja siis järsku nägin, et kõik selle laua ümber istujad on minu sõbrad … ja hakkavad mulle sünnipäevalaulu laulma. Ma olin nii rabatud ja võlutud, et ei osanud kohe alguses midagi teha, lihtsalt läksin ja kallistasin Tarielilt.
Nu see suur liigutus kestis mul terve õhtu jooksul, nii et olin kogu aeg kuidagi heldinud ja tänulik. On hoopis teistmoodi tunne tulla enda auks korraldatud peole, mida sa ise korraldanud pole.
Ma nii olin igatsenud oma sõpru näha, kallistada ja nendega juttu puhuda. Et nad mind ümbritseksid korraga. Ja siin nad nüüd olidki, kuigi mitmed olid kahjuks kas töö või haiguse tõttu tulemata jäänud. Ah, nad on mul armsad ja head!
Seltskond oli meil mõnus ja …
… toit väga maitsev ning ilusti serveeritud.
Ja pärast läks tantsuks ka : D Oli tõeline jõulueelne disko!
Eriti armas oli, et Liine tuli spetsiaalselt Tartust kohale selleks peoks! Nii tubli : )
Aitäh Sulle, kallikene!
Aasta 2016 oli tõesti õnnelik aasta – nii mu isiklikus elus, kui ka tööalaselt. Muidugi oli pingelisi hetki ja sellest ka magamata öid, kuid meeskonnatöö ja lõõgastavad puhkehetked aitasid nendest üle. Oskasime sel aastal ka aega maha võtta – käisime näiteks kõige kiiremal ajal spas, kinos või kontserdil ning paaripäevasel puhkusel, mis kõik mõjus väga turgutavalt. Lahe on ka see, et mitmeid asju tegin sel aastal esmakordselt. Nii et hea ja rõõmus meel on korraks tagasi vaadata, enne kui sukeldume uue ja huvitava 2017nda aasta tegemistesse.
– Veebruar. Ilmus “Tähekese” kaanel minu joonistatud pilt pääsukestega.
– Märts. Eesti Lastekirjanduskeskuse kevadnäitus koos Eesti parimate illustraatoritega.
– Märts. Andsin intervjuu Kuku raadio saatele “Naised ei jäta”.
– Mai. Käisime Tarieliga tööreisil Riias tutvumas sealse disaini- ja poodidega.
– Juuli. Tähistasime Tarieliga oma kohtumise ja pulmapäeva – 11 aastat armastust.
– Juuli. Esitlesime brändi Lucky Son of a Bitch`i esimest sarja “Dia de Muertos”.
– Juuli. Käisime paaripäevasel puhkusel Vormsi saarel 🙂
– September. Osalesin esmakordselt kunstioksjonil (Tartu Kunstikooli oksjon).
– November. Osalesime Tarieliga Helsingis Nordic Brand Licensing Marketil.
– Detsember. Esinesin esmakordselt otse-eetris ETV saates Terevisoon.
Lisaks sellele müüsime oma Tartu korteri ja ostsime selle asemel Tarieli emale Tallinnasse korteri. Ja muidugi oli veel palju väiksemaid asju, mis toimusid, aga nuuh, kõike ei jõua ja peagi ju kirja panema : )
Selle aastakokkuvõtte juurde sobib ka oma tehtud tööd ja töötunnid kirja panna nagu ma viimastel aastatel teinud olen. See on juba kolmas aasta, mil olen end täielikult Lucky Laika ja Lucky Son of a Bitch`i tegemistele pühendanud.
2 näitust – Lucky Laika “Vanasõnad” 1. ja 2. osa mõlemad Miiamilla Kadrioru muuseumis
1 ühisnäitus – Eesti Lastekirjanduskeskuse kevadnäitus
2 pilti kategoorias “Muu”
21 pilti Lucky Laika erinevatele sarjadele
8 pilti Lucky Son of a Bitch erinevatele sarjadele
2016 aastal joonistasin ma kokku umbes 550 tundi (panen kõik oma töötunnid kirja, sellepärast on arvutust lihtne teha). Tuleb välja, et pilte oli küll veidi vähem kui eelmisel aastal, kuid joonistustunde rohkem. 2015 joonistasin 490 tundi ; )
Comments closed