Rubriik: Uncategorized

Abielus. Hurrraaa!!! Väga lahe on olla – kõik läks nii hästi. Just nii nagu me ette olime kujutanud ja planeerinud. Ja see läks ka hästi, mida me ei olnud planeerinud. Mõned abielus sõbrad rääkisid meile enne meie pulmi, et nende pulmapidu läks väga kiiresti. Et nad ei saanud arugi, enne kui kõik juba läbi oli. Aga meie just arutasime kuskil oma pulma keskpaigas teineteise kõrval istudes, et me küll tajume iga hetke sellest õhtust, peost ja kõigest. Ma ütleks isegi, et ma tajusin aega aeglasemalt voolamas. See on minuga alati nii, kui midagi head või huvitavat toimub. Ja see on väga hea tunne!

Pilt puudu – meist lava

Kõik oli niiii kihvt! See kuidas Peeter meid saali rõdule juhatas, kui saal veel tühi oli. Aga me teadsime, et teiselpool saali ust, fuajees, on juba kõik meie külalised ootuses. Istusime rõdu ülemisse ritta ja siis tehti uksed lahti. See oli nii lahe hääl, mis siis meie kõrvu kostis. Inimesed – meie kallid inimesed – tulid vaikselt sahistades ja väga väheke sosistades saali. Ja leidsid üllatavalt ruttu oma kohad üles. Tundsime ära mõne hääle ja naeruturtsatuse. Olime nii elevil. Ja kui ekraanil hakkas jooksma meie lapsepõlve- ja ilupiltide seeria “Barkokko” saatel, siis olime täiesti sillas! Superlahe oli seda koos pulmakülalistega vaadata. Ja siis tuli midagi ootamatut. Video lõppedes hakkas rahvas plaksutama. Me sulasime : ) Siis meie registreerimise video. Hoidsime hinge kinni, kui meie paaripanija kuupäeva ütles. Pärast kuulsime külalistelt, et see oli tõesti saalis segadust ja üllatust tekitanud. Keegi arvas juba, et meid ennast ei olegi kohal, vaid et kogu pulm toimub neti vahendusel. Varsti oligi meil aeg minna. Peeter viis meid lava taha ja kui video lõppes lasi ta eesriide lava ette. Saalis plaksutati jälle : ) Adrenaliin oli suur. Aga see oli hea adrenaliin! Läksime kiiresti ja vaikselt lavale. Seisime vastamisi ja Tarieli andis Peetrile märku. Eesriie sõitis eest ära ja meie ees avanes saal kõigi meie kallitega, kes meid aplausiga vastu võtsid. Lehvitasime neile. Hoidsime Tarieliga käest kinni ja vaatasime teineteisele otsa, kui tõotusi andsime. Me olime küll hommikul ka tekstid teineteisele ette lugenud, aga ikka tulid korraks pisarad silma. Vahetasime sõrmused ja olimegi valmis.

Pilt puudu –

Kõik tulid meid õnnitlema. Algul vanemad ja siis kõik sõbrad ja sugulased. Väga ilus oli ja tunne läks iga hetkega paremaks, suuremaks ja tugevamaks. See oli nii võimas hea energia, mis kõigist inimestest meie poole kiirgas. Nii et me kirgastusime sellest veelgi.

Pilt puudu –

Vahepeal oli veel igasuguseid asju, aga kõige eredamalt on mul meeles meie gruusia tants. Olime seda Tarieliga kolmel õhtul harjutanud, aga sammud olid ikka veidi kohmakad tundunud. Aga sel õhtul, kui Mamuli saali mängima tuli, kadus kahtlev tunne ja ma olin valmis tantsima. Tarieli ka. Eks kõik vist ootasid ka seda tantsu, sest juba küsiti, et miks te ei lähe. Meie ootasime Givi märguannet. Algas tempokas lugu ja Givi hüppas püsti ning tantsis vanahärra kohta väga energiliselt, viibates käega meie poole. Ja juba me olimegi põrandal. Lugu oli 5 korda kiirem, kui see mille saatel meie harjutanud olime ja haaras meid kohe kaasa. Kui proovis ei olnud mul seda õiget tunnet tekkinud, siis nüüd tekkis see samal hetkel, kui tõstsin käed ja hakkasin Tarieli eest liikuma. Väga võimas tunne oli – nagu oleksin lennanud. Ja nendeks hetkedeks kadus kogu saal ja inimesed. Oli ainult see muusika, tants ja Tarieli.

Pilt puudu –

Meil oli väga hea meel, et saime teha videoülekande oma pulmast ka Tarieli vendadele Tšeljabinskis. Nad ei saanud kahjuks tulla. Ja nüüd said nad siiski osa meie tähtsast õhtust. Heli ja pilt jõudsid kenasti kohale ja kui grusiinid pilli mängisid ja laulsid, oli nii lahe vaadata, et Amirani plaksutas muusikale energiliselt kaasa : ) Ka vendade naised olid seal.

Pilt puudu –

Peale grusiine tulid setud. Hõpõhelmed ja Meremäe mehed. Nemad olid ka väga lahedad. Ja mul oli nii kodune tunne neid vaadates ja kuulates. Nad olid meid Tarieliga isegi laulu sisse pannud. Et setu tüdruk läks gruusia poisile mehele. Ja viimase laulu ajal pakkusid setu mehed rahvale ka hansat ; ) Ja siis tuli midagi, mis mind jalust rabas. Kõik setud – 9 inimest – nooremad, vanemad ja päris vanad tulid mind õnnitlema suured valged gladioolid käes. Igaüks soovis mulle õnne, kallistas ja siis tänas mind. Aga mina olin hoopis neile tänulik. Mina, poolsetu, kes ei oska isegi õieti setu keelt ja kellel pole rahvariideid. Mul oli tunne nagu mind oleks perekonda vastu võetud, setu rahva sekka arvatud. Lihtsalt ja tingimusteta. Mu süli sai suuri valgeid lilli täis. Kuulsin hõbeehete kõlinat, tundsin rahvariiete linast ja maavillast koredust ja nägin nende kandjate sooje siiraid silmi. See liigutas mind nii, et pisarad olid kiired tulema.

Pilt puudu –

Ja muidugi olin nii õnnelik, et kõik külalised nägid mu näitust. Olin väga rahul, kui inimesed pilte vaatasid või tekste lugesid. Nii mõnigi tuli ütlema, et sai meie kohta midagi uut teada. Ja paljud soovitasid meil sellest ka raamat teha. See oligi meil juba plaanis.

Pilt puudu –

Pidu läks ikka pea 4-ni välja. Kuigi ametlik peo lõpp oli kell 3. Aga Athena töötajad olid nii meeldivad, et ütlesid, et neil pole midagi selle vastu, kui me veel seal oleme. Nemad nagunii koristavad. Siis oli küll juba suur väsimus peal. Aga sellest ei olnud midagi, sest nii lahe, kui lahkudes kõik meid toreda peo eest tänasid, kallistasid ja meile veel palju õnne soovisid. Tundsime ennast nagu superstaarid, kellega kõik inimesed rääkida tahavad : ) Kinkisime kõigile ka väikse kingituse mälestuseks meie pulmast. Olime jõupaberisse pakkinud natuke Gruusiat ja natuke Setumaad. Ehk 2 kreeka pähklit ja väike pudel eetrit ; )

Tantsisime veel palju. Ja jaksu oleks olnud veel rohkemgi, sest muusika oli hea. Tänud Alarile! Ja Heikki muudkui pildistas ja Mark filmis meid ja Anti organiseeris kõike. Nii et võisime väga rahul olla. Kõik kulges otsekui õlitatult.

Tarieli ema oli peo lõpuni meiega. Lõpuks võisime ka meie oma asjad kokku korjata ja koos koju sõita. Küll siis oli veel arutlemist ja emotsioonide jagamist, enne kui magama raatsisime minna.

Comments closed

Homme nädala pärast siis : )

Täna said nii mõnedki asjad korda. Käisime Athenas ja arutasime Peetriga veel peo programmi läbi. Ta on väga rahulik ja vastutulelik inimene, nii et meil veab. Peeter pakkus meile võimaluse Athena saalides tantsu harjutada. Nii hea! Sel nädalavahetusel siis tantsime. Ollalllaa, tantsude pärast olengi kõige rohkem pabinas praegu. Kõik muu nagu sujub. Katsetasime ka, kas meie pulmavideot saab sülearvutist ekraanile näidata. Sai küll. Päris lahe oli vaadata ennast Athena kuldse lavaraami sees. Täna saime ka DJ-ga lõplikult kokku lepitud.

Eile sain kätte oma näituse plakatid.

Pilt puudu –

Väga armsad tulid ja loodetavasti järgmise nädala teisipäeval saame ka näitusetööd prinditult kätte ja siis kohe näitust üles seadma. Saime ka meie naabermajas elava vene tädiga räägitud, et ta Haikut hoiaks. Tal on endal ka koer ja ta oli rõõmsalt nõus. Me meeldime talle ja loomulikult ta rõõmustas, et me abiellume.

Teha on veel: leida mulle kimbu jaoks raudrohtu, otsida kingitused viktoriini võitjatle, teha nimesildid ja pudelisildid külaliste kingitustele.

Comments closed

Peale 25ndat juunit oleme peaaegu iga päev mõnd pulmaasja ajanud. Nii et nüüdseks on see saanud osaks meie elus. Tehtud on kõik pulmariietuse ja meie väljanägemisega seonduv.

Pilt puudu –

Teha on veel: Saada DJ nõusse, et ta ikka meie pulmas mängiks. Minu näitusepildid vormistada ja välja printida. Näituseplakat kujundada. Näitus üles riputada 28-ndaks juuliks. Videod korda seada. Peetriga (uus Athena inimene) kokku saada ja arutada menüü osas. Setude-grusiinidele üle helistada. Tantsud mõelda ja harjutada. Külaliste kingitused teha. Otsida pruudikimbu mängu jaoks vajalikud asjad. Veel enne pulmi Antiga kokku saada.

Ja mis kõige tähtsam – puhata ka vahel ja kindlasti enne 30ndat, sest siis me tahame olla supervärsked ja säravad.

Comments closed

Väga hea, et me just nii organiseerisime oma pulmad, nagu me organiseerisime. Et pidu toimub siseruumis ja et enne käisime perekonnaseisuametis registreerimas ära. Esimene on hea seetõttu, et siseruumi-ürituse puhul ei pea me muretsema ilma pärast ja teine sellepärast, et saime ühe korraliku närvi enne tähtsaimat päeva läbi elatud ja ometi läks kõik väga hästi. Oi, kuidas me muretsesime ilma pärast (ja eks ikka selle tseremoonia pärast ka, et kas kõik ikka sujub). Ma ei ole vist elus nii palju ühe päeva kohta ilmateateid uurinud ja taevasse vahtinud, kui 25. juunil 2010. Selleks päevaks olime planeerinud ka õues pildistamise ja filmimise ning kui vihma oleks sadanud, oleks vähemalt filmimine küll täiesti ära jäänud ja pildistada ei oleks ka kõiki stseene saanud.

Pilt puudu –  pulmapildid

Aga ilm tuli meile vastu. Kuigi selleks päevaks ennustati kindlalt vihmasadu, ei sadanud tegelikult tilkagi : ) Isegi päike tuli välja. Kõik sujus viperusteta. Meigi ja soengu sain just sellised nagu olin ette kujutanud. Aga aega läks ilusalongis kauem, kui ma olin arvanud. Kella 9-ks läksin ja alles ühe paiku sain valmis. Samas kohas tehti ka Tarielile kerge meik, et nägu ei läigiks. Siis ahvikiirusel koju, kleit selga ja minek. Enne registreerimist tegi meid paaripanev ametimees meiega kiire kuiva trenni. Ta rääkis kuidas saali tulla, kuidas pruudikimpu hoida (minu tore kahara kimbukese tegime valgest putkest, sest raudrohi veel ei õitse), kuidas allkirju anda jne. Ja edasi läks nagu õlitatult. Mendelssohni pulmamarss hakkas mängima (korraks küll katkestati see ja me kuulsime pominat: “Võtame uuesti.”). Saaliuksed avas üks noormees ja siis me läksime – täisa rahulikult ja rõõmsalt. Saalis ootasid meid videograaf, Heiks ja mees, kes meid paari pani. Ta rääkis kenasti – jutt oli voolav ja rahulik. Aga pisarat ikka silma ei toonud. Mõtlesin printess Victoria peale, kes vaid 5 päeva enne meid oli abiellunud ja püüdsin olla sama malbe. Tegelikult polnudki vaja. Pulmakleit ja kogu see õhustik, mis sinu ümber hõljub, teeb käitumise hoopis teistsuguseks, kui igapäevaslt oled. Ja olimegi registreeritud – ehk seaduslikud abikaasad : )

Ja siis kohe pildistama. Tundsime end nagu tõelised filmistaarid – fotograaf ja videograaf kogu aeg meie ümber askeldamas. Väga kihvt oli see kõik! Käisime Raadi pargi metsistunud osas, kus Heiks meid “Läheduse” pildi jaoks kõvera puu külge kinni sidus. See oli koht, kus me sääsked ja sipelgate käest hullusti hammustada saime ; ) Puu külge seotud olla on ikka üsna ebamugav.

Pilt puudu –  pulmadest

Sealsamas võtsime üles ka piruka-müümise stseeni. Seal oli väga lahe venepärane hall aiaplank ja kruusateejupp. Just meile sobiv.

Pilt puudu –  pulmadest

Ja Toomel, kus vana anatoomikum oma kaarjate arhitektuursete vormidega sürreaalse tunde lõi.

Pilt puudu –  pulmadest

Ja Antoniuse hotellis, kus mängis mahe 30-ndate muusika ja meeleolu muutus väga sulniks. Istusime Tarieliga mõnusalt laua taga ja nautisime viinamarjamahla, mis täitis piltidel veini osa.

Pilt puudu –  pulmadest

Pilt puudu –  pulmadest

Viimane ja kõige uhkemate rekvisiitiga võttekoht oli Kasarmu tänav. Seal ootas meid vanaaegne auto ja Heiksi autost pakkisime kottidest välja onu Einari kätetöö – uhked relvamaketid. Mustad maskid pähe ning Bonnie ja Clyde olidki valmis ; )

Pilt puudu –  pulmadest

Meie Bonnie ja Clyde`na

See oli kõige väsitavam, aga ka kõige efektsem võte. Kihvt oli see, et steadicami mees lasi meil joosta (ta ise jooksis pidevalt meie ümber, nii et higi voolas). Me pidime justkui nähtamatu vaenlase eest põgenema ja siis teda oma relvadega sihtima. Asjale lisas vürtsi see, et mingil hetkel keeras sellesse kõrvalisse tänavasse politseiauto. Tarieli arvas, et äkki on keegi meile mendid kutsunud ; ) Aga tegelikult oli see ikka puhas juhus. Igal juhul minu liikus käsi automaatselt relva suu ette. Politseiauto sõitis meist aeglaselt mööda ja politseinikud naeratasid meile sõbralikult.

Pilt puudu –  pulmadest

Lõpuks olime ikka väga väsinud. Võibolla sellepärast, et peale hommikusööki olime Tarieliga jõudnud kumbki vaid 1 lihapiruka alla kugistada. Aga sellest hoolimata üliõnnelikud ja uhked – pildistamine oli läinud plaanipäraselt ja video oli veel boonus. Ja väga tähtis oli ka see, et me ei määrinudki ennast ära – mõlema valged riided olid päeva lõpuks sama valged : ) Loomulikult oleme väga tänulikud nii fotograaf Heikkile, kui ka videograaf Hendrikule! Nad tegid tubli töö ära.

Comments closed

Tundub uskumatu, et juba 9 päeva pärast me abiellume. Ametlikult. Pidu on küll hiljem, aga registreerimine toimub juba 25. juunil. Nüüd on juba selge, et nime me selleks ajaks vahetatud ei saa. Regionaalministeeriumist pole siiani vastust tulnud meie teisele avaldusele. Kahju. Aga nii palju muudki on mille pärast muretseda ja mida organiseerida, et tegelikult see enam ei häirigi. Eks me peale pulmi jätkame oma võitlust!

Pilt puudu – ei teagi mis

Registreerimise päevaks vajalikud asjad:

Tehtud :

1) Meie riided valmis (Tarielile vaja veel pluus ja lips otsida ja mulle sukad, ehted ja kübar, mis peaks selle nädala lõpuks valmis saama;

2) Enamus rekvisiite fotolavastuste jaoks olemas;

3) Heikkiga pildistamise osas kokku lepitud;

Teha:

1) Otsustada ära, milline tuleb mu pulmasoeng ja meik;

2) Rekvisiitidest puudu veel – automaat (või muu püss), käekott, noad, viinamarjamahl, lõngakerad/kudumisvardad (küsida Dinnult), saag ja kirves (vist saab Varpo käest);

3) Uurida, kas mu kingadele oleks vaja kontsaplekid panna;

4) Osta läätsed ja proovida nendega päev aega olla;

Comments closed

Täna käisime teist korda (mina küll juba kolmandat) oma pulmariiete proovis. Seekord olid meil ka kingad kaasas. Tarieli püksid ja vest mõjusid väga shikilt. Ja minu kleit oli nii elegantne! Varrukad ja krae tõmbasid tähelepanu kaelale ja tegid selle pikemaks. Seeliku osa langes nii lahedalt. Ja ma ise ka sain kohe aru, et peabki jätma ta sellesse veidi üle põlve pikkusesse. Kuigi olin ju kaalunud ka lühemat varianti, et saaks sukatrippe välgutada. Aga nii Tarieli kui ka Maarika (meie õmbleja), ütlesid, et ma olen väga ilus ja kleit on tõeliselt kaunis just selles pikkuses. Eks ma ise nägin seda ka ; ) Ja kingas sobisid! Ühesõnaga – kõik sobis. Väga lahe, väga ilus ja kõik need teised sõnad : )

Comments closed

Mu laual seisab vaas piibelehtedega. Vahel võtan selle kätte ja hingan sisse väikeste valgete õite jahedat lõhna. Ah, kui kahju, et maikellukesed ainult mais õitsevad, muidu oleksid nad kindlasti lilled minu pruudikimbus. Aga kimp tuleb mul igal juhul lihtsatest õitest – juba eelmisel suvel heitsin silma raudrohule.

Pilt puudu –  Grace Kelly pulmakleidis ja piibelehtedega

Grace Kelly ja tema kuulus piibelehtedest pruudikimp

Täna panin endale kosmeetiku ja juuksuri aja kinni. 25. juunil kell 9 hakatakse mind ilusaks tegema ja kell 12 peaksin valmis saama. Siis perekonnaseisu ametisse ja siis pildistama. Tuleb tihe päev. Aga kindlasti väga põnev.

Huuu, pean ära otsustama milline siis tuleb minu soeng ja meik. Sukeldun jälle pulmalehekülgedesse : ) Meeldiv hullus!

Comments closed

Täna käisime fotolavastuse jaoks asju otsimas ja ostmas. Saime:

1) 2 paari vanamoodasid prille (ühed muide Dolce ja Gabbana, täikalt laheda vanamehe käest).

2) Köie, kirju kanga ja kangad silmasidemete jaoks.

3) Nädal aega tagasi leidsin tänaval seismas ka laheda vana Fordi (autoomanik kõrval ja puha, sain ka tel. numbri – nii et meie Bonnie and Clyde-foto mure ka murtud).

Pilt puudu –  Bonnie and Clyde`st

Ja veel – meie abielu registreeritakse 25. juunil 2010 Tartu Perekonnaseisuametis. Panime aja kinni ära. Ning esialgu abiellume siiski erinevate nimedega. Esimene vastus Regionaalministrilt oli eitav. Saatsime uue kirja. Eks näis milline vastus nüüd. Aga jonni me ei jäta!

Ilm on praegu nii ilus, et kõik inimesed tunduvad ka ilusad ja head : )

Tänase seisuga (vaatasime nimekirja üle ja helistasime inimestele, kes veel kutsele vastanud polnud) on kindlaid pulmakülalisi 44 inimest. Aga me loodame, et tulevad ikka need ka, keda me täna kätte ei saanud.

Ahjaa, ja setu leelokooriga sain ka eile kokkuleppel. Meie pulmas kõlavad setu viisid Meremäe koori “Hõpehelme” esituses : ) : ) : )

Ja gruusia poolelt (kui midagi ei juhtu, nagu härra Givi ütleb) tuleb “Mamuli” : ) : ) : )

DJ veel lahtine.

Fotolavastusi ja pulmas pilte teeb Heikki.

Videomees lahtine.

Comments closed

Käisime nädalavahetusel Tallinnas ja leidsime lõpuks mulle ka kingad. Väga armsad ja siiani proovituist ka kõige mugavamad. Aga eks ma ikka, et kas ma ikka jõuan nendega 8 tundi istuda ja astuda ja mis kõige tähtsam – tantsida. Nüüd, tikk-kontsal seistes tunnen, et olen endale mugavaid ja madalaid! jalanõusid kandes karuteene teinud. No eks ma hakkan harjutama.

Pilt puudu – ei teagi mis : )

Käisime ka Krista juures sõrmuste arengut vaatamas ja jäime väga rahule. Krista oli ühe kellasepa käest lahedad kellamehhanismid saanud (peaaegu selliseid olimegi ette kujutanud). Ja ta näitas ka ornamenti, mis tuleks siis sõrme ümber olevale osale. Kõik sobis. Andsime talle üle ka 2 kullast sõrmust (Tarieli isa kingitus talle), millest nüüd meie sõrmused saavad. Lisaks veel mõned vanaroosad kvartsid tema poolt ja tulemus on pööörfekt : ) !

Comments closed

Täna käisime esimest korda õmbleja juures oma pulmariideid proovimas. Ja me mõlemad jäime väga rahule. Nii Tarieli villane, kui minu siid hoidsid mõlemad väga kenasti vormi ja olid seljas ilusad.

Nüüd on mul vaja leida ka kingad, siis saab kleidi pikkuse ära otsustada.

Comments closed