Mika: Mis tööd sa teed?
Mina: Joonistan.
Mika: Kas sa saad ka kedagi kamandada?
Mina: Ei, kamandada ma ei saa.
Mika: Siis see pole mingi töö! #peppamultikas
Rubriik: Uncategorized
… tuleb taas alles 1000 aasta pärast. Just sellisel päeval on hea panna kirja midagi erilist. Esmakordselt Lucky Laika ajaloo jooksul, saime me Tarieliga ühelt fännilt aasta alguses imelise kingituse. Kasia elab Varssavis ja saatis meile ühe Poola illustraatori raamatu. Mulle eraldi oli raamatu vahel käsitsi kirjutatud kiri. See kõik liigutas meid niivõrd, et reaalsus kadus mõneks ajaks …
Kasia kirjutas mulle juba varem meilitsi, et mu piltides on midagi nii sooja nagu tsiteerin “vanaema, keda igatsed täiskasvanuna”. Mulle läks see eriti südamesse, sest just vanaemal on olnud minu elus eriline roll. Ja muidugi vastasin talle soojade tänusõnadega. Nüüd kirjutas Kasia aga, et minu piltides on Wes Andersoni filmide visuaalne tunnetus ja värvid. See on suur kompliment, sest imetlen Andersoni kaadrite puhtust ja täiuslikke kompositsioone.
Kuid kõige rohkem avaldas mulle muljet siiski see, et mina lihtsalt joonistan, nii nagu tunnen ja kellelegi läheb see niivõrd korda, et ta võtab kätte ja kirjutab mulle käsitsi kirja. Väga-väga ilus algus 2020. aastale! Aitäh Sulle, kallis Kasia!
Comments closedLeidsin lumekaku pildile vanasõna otsides veel ühe laheda norra rahvatarkuse põhjatuule kohta – It is the great North wind that made the Vikings – eesti keeles – Vägev põhjatuul on loonud viikingid.
Kandsin mõtet punasejuukselistest viikingiperest terve jõuluaja mõttes, sest vaid visandi jõudsin enne jõulumöllu valmis teha. Kui hakkasin pilti edasi joonistama selgus hoopis, et pruunkarude asemel, kellele punased juuksed ehk sobinud oleks, tuleb joonistada siiski valgejuukselised jääkarud. Esiteks elavad nad Norras ja teiseks sobisid nad kuidagi paremini lumetuisu sisse meenutades veidi “Troonide mängu” white walkers-tegelasi.
Tarieli hüüatas valmimisjärgus pilti nähes: “Need oleme ju meie!” No ja eks tal on õigus. Ta on minu ja Mika eest valmis vaenlasi ründma ja meid kõikvõimaliku ohu eest kaitsma! Sel hetkel ei teadnud veel keegi, millise nähtamatu vaenlasega meil rinda pista tuleb. Tol jaanuaripäeval kirjutasin pilti Lucky Laika lehele postitades, et jätkuks meil kõigil jõudu külmal talvel olla sama tugev kui viiking. Kuid külma talve ei tulnudki … Hoopis külm kevad tuli 😉
Comments closedViimane eelmisel aastal valminud pilt oli kokkerspanjel Lunast, ühest meie koerafoto võistluse võitjast.
Tundub, et kõik Luna-nimelised on sellised armsad leebepilgulised koerad, eelmine, keda joonistasin, oli kolli Luna. Sel korral valisin Havai vanasõna – Love is worn like a wreath through the summer and the winters, eesti keeles – Kanna armastust kui pärga läbi suvede ja talvede.
Talve lävel seistes tuleb mul alati eriline igatsus sooja kliima ja värvide järele. Seega sain kõik siia pilti panna, lumehelbed, mis muutuvad lilleõiteks ja muidugi havai rõivastes Luna ise. Aloha!
Tervitused Lunale ja ta pererahvale!
Eelmise aasta novembris joonistasin ühe väga lumise pildi, teadmata veel, millene soe talv meid ootab. Idee lumekakku joonistada sain palaval suvepäeval, kui üks klient soovis oma pojale just selle linnuga pilti. Kandsin seda lindu kaua mõttes. Silme ees oli tema lumivalge sulestik ja kuldkollased silmad.
Joonistama asudes mõlkus meeles hoopis teine vanasõna kui see, mis lõpuks pildi pealkirjaks sai. See on inglise vanasõna, mis pärineb 16. sajandi lastelaulust – The north wind does blow, and we shall have snow – Põhjatuul puhub ja peagi on lumi maas.
Vanad laulusõnad:
The north wind does (orig. doth) blow,
and we shall have snow,
and what will poor robin do then?
Poor thing.
Tegelikult oleksin pidanud lumekaku asemel kujutama punarinda. Kuid uurisin seda laulu hiljem, kui pilt juba peaagu valmis ning olin siis juba sellesse teksti nii kiindunud ja ka pilt sellega kokku sulanud, et nii jäigi.
Mingi lumeigatsus ja -lumm selles pildis on, sest jõulude ajal tekkis eri müügikohtades selle järele suur nõudlus. Inimesed aina küsisid seda ja tihti said pildid otsa. Üks väike poiss valis just selle pildi oma jõulukingiks, loobudes mänguasjast mida ta enne emalt-isalt palunud oli. Ta seisis võlutult pildi ees ja nii see tema omaks sai. Olen alati liigutatud, kui keegi näeb mu piltides midagi, mida ma võibolla ise nähagi ei oska. Tekivad uued seosed ja lood. Meil kõigil on ju oma ajalugu, mälestused ja mõtted …
Aga – Põhjatuul puhub ja peagi on lumi maas … Kuskil kindlasti on.
Comments closedEelmisel aastal osales meie koerafoto võistlusel nii palju lahedaid kutsasid, et neid jätkub joonistada veel siiani (üks vahva tegelane on veel tulemas). Aga eelmise aasta lõpus joonistasin armsa koeratüdruku Nova Scotia Retriiver Chilli. Ta oli kutsikana lihtsalt nii armas, et valisin sel korral joonistamise aluseks just tema lapsepõlve pildid.
Vanasõnaks Let her sleep for when she wakes she will move mountains – Lase tal magada, sest ärgates liigutab ta mägesid. See vanasõnaks saanud lause pärineb Napoleonilt, kes ütles Hiina kohta: ” Let her sleep for when she wakes she will shake the world.” Kõlab päris päevakohaselt.
Sel korral tahtsin joonistada pildi juveelivärvides. Võtsin selleks isegi endale värvinäidised ette. Tavaliselt ma seda ei tee – värvid kujunevad pildi valmimise käigus. Ja oligi kohe teistmoodi ning keerulisem. Ehk et päris nii see kõik mul ei õnnestunud ja lõpuks lähtusin ikka tervikust ja lisasin pehmemat sinist.
Ja siis muidugi Chilli ise – kogu oma nummiduses 🙂 Lehvitused ja tänud talle ja tema pererahvale!
Joonistasin üles Mika arengu tema elu esimesel eluaastal, mil beebist saab väikelaps ja toimuvad tema füüsilises arengus kõige suuremad muutused. Iga kuu kohta üks pildike.
Nii lahe oli neid fotosid üle vaadata. Tahtsin anda edasi Mika aktiivsuse muutumist – lamamisest käputamiseni ja käputamisest püsti tõusmiseni. Kui kiiresti see esimene aasta läks ja nüüd kõnnid Sa juba oma kolmandat, meie kullakallike!
Tihti vaatab Mika huviga ekraanil pilte, mida joonistan ja rõõmustab kui loomi vms ära tunneb. Paar päeva tagasi ütles ta Tarieli juurde teise tuppa joostes: “Minu emme, Olivia, joonistab väga ilusti!” No enam paremat komplimenti ei saa ma tahta!!! Aitäh, kallikene!
Meie sõsarbrändi Lucky Son of a Bitch BFAM`i sari täienes ka ühe pildi võrra. Joonistasin kolli Lunast langenud ingli. Kes siis veel kui mitte langenud ingel ei kanna peas mustadest roosidest verepisaratega okaspärga …
Meeldetuletuseks – Vanasõnade sarja leebe kolli Luna oli selline.
Mika teeb voodis Tarieli pea lähedal ohtlikult võimsaid hüppeid.
Mina: Mika, ettevaatust, kas sa oled mingi luchador!?
Mika: Ma ei ole luchador!!! See on beebide keel (kasutab väljendit kui talle ei meeldi meie jutt) 😄 #nacholibre #jackblack
Teen Mikale hommikul võileiba, hakkan sellele keeduvorsti peale panema. Mika: “Emme, tahan rasvatükkidega vorsti!” Suitsuvorsti siis. Oh, sa mu väike rasvatihane!
Comments closed